Vähk ja AIDS on peagi nagu köha ja nohu
Vähk on sisuliselt rakkude kontrollimatu jagunemine ja see on enamsti geneetiline haigus, kuid mitte alati. Kindel ja efektiivne ravi vähile hetkel puudub, kuid selle kallal töötatakse kõvasti. Vähki haigestus 2008. aastal maailmas ligikaudu 12,7 miljonit inimest ja sellesse suri umbes 7,6 miljonit inimest. Iga aastaga vähijuhtude ja surmade arv suureneb. Mis saab, kui ka aastaks 2050 ei ole välja töötatud efektiivset vähiravi? Kas iga teine inimene põeb siis vähki? Sellele küsimusele on raske vastust anda, kuid eks näeme, see aeg ei ole enam kaugel.
HIV on viirus nagu iga teinegi. Ainult, et HI viiruse eripäraks on tema sihtmärk: ta nakatab T-helperrakke, mille ülesandeks on akiveerida kõik ülejäänud immunoglobuliinid, kui organismi peaks sattuma võõrkehi, näiteks viirus või bakter. Seega inimene, kes on saanud HIV nakkuse ning kel on ka välja kujunenud AIDS (T-helperrakkude arv on vähenenud ca 75%, mis võtab aega 8-10 aastat) ei parane enam ühestki nakkushaigusest ning lõpuks sureb.
HIV vastu on olemas ravimid, mis pärsivad viiruse elutsüklit ning pikendavad nakkuse kujunemise aega AIDSiks. Kuid need ravimid on väga kallid ja ei ole kõikidele kättesaadavad, seega on suremus AIDSi väga kõrge. Ligi neljandik Aafrika elanikkonnast kannab HIV nakkust. Siinkohal tekib ka küsimus, miks ei ole HIV vastu vaktsiini välja töötatud?
Vastuseks võib öelda, et kuna HI viirus on retroviirus ehk RNA genoomne viirus, siis ta muteerub väga kiiresti. Ehk kui töötada välja vaktsiin praegusel hetkel leviva tüve vastu, siis üsna pea see enam ei toimi, kuna viirus on vahepeal muteerunud. Tuleb loota vaid tulevikutehnoloogiale ja oodata mõnd universaalset meetodit ükskõik millise viiruse elutsükli peatamiseks.
Mis saab edasi? HIV levib metsiku kiirusega ja vähihaigeid tekib juurde nagu seeni pärast vihma. Ühel hetkel hakkab see nii ehk naa üle jõu käima kõikide riikide tervishoiupoliitikale ja haigekassale. Tervetelt lihtsalt ei laeku nii palju ressurssi, et haigeid ravida. Ja kui ei leitagi ravi ei vähile ega HIV-le? Mis siis saab?
Surm niidab halastamatult ja tuleb loota vaid tugevale tervisele ja loota, et "mind see ei puuduta". Kas 40-50 aasta pärast on HIV ja vähk sama sagedased haigused nagu on praegu on nohu ja köha? Ainus vahe on selles, et nohu ja köha on ravitavad ja mööduv nähtused, HIV ja vähk on aga üldjuhul püsivad ja surmavad. Kas inimkond hävib või suudavad targad teadlased meid päästa, seda minu silmad kahjuks ilmselt ei näe.
