Usun, et praegune riigieksami formaat sobib õpilastele paremini. Kui varem kirjutati kogemata teemast täiesti mööda, saadi eksamil null punkti ja kukuti läbi. Lugemisosa annab parema võimaluse eksam sooritada ka neil, kelle tugevam külg ei ole loovkirjutamine.

Aasta-aastalt vähenevat õpilaste analüütiline lugemisoskus, mis tähendab, et teksti osatakse lugeda, aga teksti ei mõisteta. Eksam peakski välja selgitama, kui hästi õpilane teksti mõistab ja olulist ebaolulisest eristab.

Pooldan uut eksamikorraldust ka seetõttu, et eksam ei ole nii igav kui varem. Kirjutada ainult kirjand tähendab tundideviisi tegelemist sama asjaga. Teksti lugemine andis ajule ka vaheldust. Lisaks võib õpilane valida nelja teema hulgast endale sobivaima, mis tähendab, et hoolimata sellest, kas oled pigem kirjandusinimene või huvitab sind teadus, on sul hea võimalus eksam edukalt sooritada.

Aastate eest olin üks kirjandikirjutajatest ja üks hindaja andis rohkem punkte kui teine. Summad liideti, jagati kahega ja korrutati kümnega. Tulemus näitas hindajate erinevaid arvamusi. Kuna praeguse korra järgi moodustab kirjand 60% lõplikust hindest, ei tohiks hindaja subjektiivne arvamus lõpphinnet nii palju mõjutada. Loodan siiski, et seekord hinnatakse kirjandeid võimalikult objektiivselt, vältimaks olukorda, kus õpilane saab vähem punkte vaid seetõttu, et tema teemakäsitlus hindajale ei meeldi. 

Igaüks peaks tegelema oma emakeelega, ka täiskasvanud ja varemlõpetanud. Teksti kirjutamisel tekkis endalgi küsimus, et kas ma ikka oskan grammatikat, kas oskan ortograafiat.

Eksamil oli üsna palju varemlõpetanuid, mis näitab vaid, et soovitakse saavutada kõrgemaid tulemusi, mille nimel tehakse tööd. Proovida võib alati, proovija käe pihta ei lööda, iseasi, kas jõutakse soovitud tulemuseni. Soovin kõigile edukat eksamiperioodi!