Peamiste vastuargumentidena rõhutatakse, et anname põhjuseta ära meile kuuluvad maad, et viite puudumine Tartu rahule on alandav, ja et Putini Venemaaga polegi mõtet mingeid lepinguid sõlmida, sest neid niikuinii ei austata. Tihti mainitakse ka solidaarsust Ukrainaga. Oluline hulk inimesi peab kõnealuse lepingu sõlmimist suisa räigeks riigireetmiseks.

Kuna poolthääli saabus nii vähe, siis avaldame need täismahus:

"Eks eelnevad kõvad mehed mingu ja võtku siis Setumaa ja Ivangorod uuesti ära koos 200 000 venemaalasega, koos soo ja rabaga. Pole mõtet paberil laiata, vaid tuleb edasi elada," arvab lugeja piirileppe vastastest sõnavõttudest kubisevas kommentaariumis.

"Kuna ei ole kuulnud ega lugenud mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti lepingu allkirjastamise vastu, siis tuleb leping allkirjastada. Venemaa bütsantslik käitumine kõigi lepingute osas on teada-tuntud igale mõtlevale inimesele, mis aga ei tähenda, et peaksime nende sigatsemast hõlbustama - näiteks lepingu allkirjastamata jätmisega," arvab Jüri Aus.

"Igal mõistlikul ja tõsiseltvõetaval riigil peab olema riigipiir, aga marurahvuslusest upakil eestlane unistab ikkagi millestki, mis ei ole kättesaadav ega teostatav - ei ilmsi ega unelmates! Selleks unistuseks on Petserimaa ja Jaanilinn, pool Läänemerd takkapihta. Võtke, mida antakse. Siin ei aita Eestit ei suur NATO ega püssirohi," ütleb lugeja.

"Jah, peaks ratifitseerima, aga samas eestlasena vähendaksin ma Venemaaga igasugust edaspidist suhtlust miinimumini. Meie äri Venemaalt välja!" põrutab teine.

"Peaks heaks kiitma! Ei päästa midagi edasine kemplemine, ja kui ka saaksime tüki lagastatud maad, siis mida sellega teha? See oleks Eesti lõpp. Ka Soome ei taha enam Karjalat tagasi," nendib kolmas.

"Kindlasti peaks," arvab üks kommentaator.