Ühe riigi uus ja vana president
Mõni võib siin Eesti nimelises pisikeses riigis mõelda, et mis see ühe teise riigi president ikka siis nii ära pole, kuid ometigi on just need väikesed riigid sellised, kes peavad vaatama seda hoolega.
Meie pisike riik on olnud üsnagi seotud USA-ga. Isegi, kui me ei taha seda endale tunnistada, siis nii paljugi meie ideedest ja arengutest on saanud tuule tiibadesse just tänu sellele riigile.
Paljuski on meie praegust presidenti Ilvest kirutud just selle pärast, et tema puhul on tegemist inimesega, kes aastaid elas selles riigis. Mis samas on meile andnud võimaluse just olla erinev teistest Baltiriikidest.
Kui president Obama eelmisel korral võitis, siis oli seda hala ja nuttu ikka palju, et mis nüüd saama hakkab ja kuidas see meid mõjutab. Tegelikkuses ei muutunud ju eriti midagi. President Obama jätkas sõbralikku välispoliitikat ja meie elu ei muutunud hullemaks.
Nüüd siis ootab teda ees uus valitsemisaeg. Meie president Ilves ei muutnud midagi oma valitsemises. Ehk on hakanud rohkem välja ütlema just nendest kohtadest, kus king pitsitab, kuid muidu on kõik ju endine. Jääb ju meil uskuda, et Ameerikamaal ei muutu kah midagi. Kõik on endine ja president Obama valitsemine just nendel alustel, mis seni jätkub.
Samuti meie ideedemasin, mis on alati hea taustatöö korral jõudnud ameerikasse ja andnud asjale tuule tiibadesse (Skype sai ju tänu USA-s toimimisele selle kuulsuse, mis hetkel olemas) jätkub.
Eestlased on igal pool maailmas tuntud kui inimesed, kes suudavad läbi lüüa ja kellel käed otsast ei kuku. See ehk on meid oma riigina ja rahvana suutnud säilitada.
Kui veel meenutada, et Eestimaa lapsed on hetkelgi Ameerikamaal tegemas ajalugu (Johann Urb, Kerli Kõiv jne) siis ma usun, et see õnnestub ka järgmistel ja järgmistel eestimaalastel. Kas siis USA presidendi toel või mitte - aga meil jääb hetkel vaadata olukorda ja mõista - nii see on ja see, mis tuleb, on teada.
Igatahes tundub, et USA on omale järgmiseks valitsusajaks presidendi saanud.
