Pool aastat tagasi läksin tööle ühte suuremasse Eesti toidupoeketti. Juba töövestlusel öeldi, et meil on siin koos väga tore seltskond. Alguses tunduski kõik täitsa tore. Töökaaslased olid sõbralikud ja said üksteisega hästi läbi.

Paar nädalat hiljem algasid mul ütlemised ühe vahetusevanemaga, kes hakkab alati oma võimu näitama, kui juhataja on majast lahkunud. Olin veel uus töötaja ja vajasin harjumiseks aega, et asjad endale selgeks teha. Teda see aga ei huvitanud. Meie poes peab töötaja tegema kõike: olema kassas, saalis, grillis, koristama. Üldiselt teeme me kümne inimese tööd, sest töötajatest on puudus.

Kui töötasin esimest korda grilli juures, kus on väga palju teha, siis tuli ta tööpäeva lõpus leti taha, kus panin parasjagu valmis saiakeste nimekirja järgmiseks päevaks. Ta tõmbas mul kausta käest ära ja karjus, kui saamatu ma olen. Samal ajal olid läheduses kliendid. Meile öeldakse kogu aeg, et klientide ees ei vaielda ja ei solvata üksteist, aga mõnel on sellest ükskõik.

Peagi palusin juhatajal end teise vahetusse tõsta, kuna koostöö selle vahetusevanemaga ei sujunud – ta sõna otseses mõttes terroriseeris mind. Teises vahetuses sain teada, et paljudel on sarnased kogemused ning isegi juhataja on öelnud, et temaga on raske. Samas midagi ette ei võeta.

Teises vahetuses mulle meeldis, aga siis selle vahetuse vanem lahkus ja tema kohale ülendati üks kolleeg, kellega sain varem hästi läbi. Nagu ikka, kaasnevad ametikõrgendusega omad miinused – võim hakkab pähe. Nii see ka läks: inimene muutus kohe – ei luba teistel midagi selgitada ja peab ainult enda sõna õigeks. Kohati tundub, et iga minu samm on vale ning et olen jube saamatu ja laisk. Iga vea eest mustatakse mind nii töökaaslaste kui ka klientide ees.

Kas nii hoiamegi oma kaastöötajaid? Kogu aeg räägitakse, et on töötajate puudus, aga kes tahakski sellises kohas tööd teha, kui pidevalt solvatakse ja mõnitatakse ning alluvaid ei austata? Sellised inimesed võiksid maa peale tagasi tulla ja korralikult läbi mõelda, mida nad korraldavad. Vaimse terroriga nad ainult harvendavad kolleegide ridu.

Niigi makstakse meile väga vähe palka, nii et vähemalt töökeskkond võiks olla midagi positiivset, et poed poleks töötajatele nagu läbikäiguhoovid ning nad jääksid oma töökohale kauemaks. Inimesed, olge oma kaastöötajate vastu hoolivamad ja ärge terroriseerige neid! Nõnda hoiate korras nii enda kui ka töökaaslaste närvid ja ei pea tegema kogu aeg mitme inimese tööd!