Tänane autosõit on nagu vene rulett!
Auto oli ka paksu lumekorra all, aga õnneks ei ole õues veel külm ja lumi ei olnud klaasi külge kinni kleepunud, nagu mõnikord talvehommikuti. Abivaenditega ja kiiresti lendas lumi käega lükates katuselt, küljeustelt ja esiklaasilt maha ning sõit võis alata.
Naljakas on ikka ühtäkki lumega sõita, kui kogu aeg on olnud maa must. Õnneks ei olnud mina roolis, mul pole lubegi.
Sõbratar aga eespingil imestas, et päris libe on. Kurvis tegi auto ikka mõnusa jõnksu, aga mis seal imestada, kui suvekummid all.
Raadio oli lahti ja malbe häälega naissaatejuht soovitas rahuliku, aga sellevõrra ja sugestiivsema häälega autod koju jätta ja kulgeda (täpselt nii ta ütles) jalgsi või ühistranspordiga.
"Sõida seenele, tädi!" või midagi sarnast tuli üle mu sõbratari huulte ja mina mõtlesin ka, et kuule, tädi, kõnni ise selle tormiga jala. Kuid ta jätkas, et lume tulles on alati esimene päev kõige õnnetusterohkem ja me ümisesime nõustuvalt kaasa. Eks nii see on. Täna hommikul olid juba kella kuue ajal autod kokku põrganud ja päeva õnnetustega ära märgistanud.
Jah, tali tuleb ja ega tali taeva jää, nagu öeldakse. Ega ta jää, aga võiks natuke hiljem tulla minu arvates. Ehkki seal, kus mina liigun, on viimasel ajal nii pime olnud, et mõte saabuvast lumest, mis taevasse valgust peegeldab, on pigem lootust sisendanud.
Ma ei taha talve ja ma ei taha pimedat ja soojad ilmad, mis vahepeal üllatasid, olid suurepäraseks uudiseks. Selliseid üllatusi võiks tulla küll. Lund jõuab näha terve jaanuari-veebruari ja pool märtsit. Pealegi tekitab lumi jõulutnnet, selleks on aga liiga vara. Enne jõulude õiget saabumist jõuab juba jõuluväsimus tulla. Mõelda, teine kooliveerand ei ole veel alanudki.
Aga ilma me valida ei saa, paraku. Aga võibolla ka õnneks. Ilm on kõige lihtsam teema ja teda kiruda on kõige valutum. Ühed alati rõõmustavad, teised kurvastavad, nagu oleks tegemist poliitikaga. Ühed pooldavad lund, teised päikest ja meie neli aastaaega on nagu neli suurt parteid, lisaks väiksemad varjundid. Meie poliitikamaastik võiks olla sama selge ja eelistusi teha oleks märksa lihtsam.
Paraku aga on, mis on. Hea, et me niigi vähe põhjas elame ja meil veel soe on. Põhja-Soomes on juba mitukümmend kraadi külma ja päevad on ka poole pimedamad. Arvatavasti oleme siiski õnnelikud ja elame üsna normaalsetes tingimustes.
Liiklusesse sooviks küll head õnne, kuna tänane autosõit on ilmselt sama hullumeelne kui vene rulett. Aga inimestele ju meeldib adrenaliin. Lihtsalt ei tohiks valvsust kaotada.
Head liiklemist kõigile ja katsuge ellu jääda, ka saabuvas talves ja valitsevas poliitilises olukorras, ega meil lihtne pole.
