Täna on maagiline kuupäev – 27.märts 2013
See tähtpäev ei kordu enam iialgi, sest iga järgnev päev pikendab iseseisvuse taastamisest arvutatava perioodi pikkust võrreldes okupatsioonieelsega. Saabuva tähtpäevaga seoses tahaks teha tagasivaate mõnele, eri aastatel jaanuari-, veebruari- ja märtsikuus toimunud sündmusele.
2. jaanuaril 1920 jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahu, millele peale pingelisi läbirääkimisi järgnes Tartu rahu sõlmimine.
Jaanuaris 1991 pingestus olukord Balti riikides. Nõukogude Liidu juhtkond püüdis peatada Balti riikide iseseisvumisprotsessi, saates Vilniusse eriüksuse Alfa, milline võttis oma kontrolli alla mitmed riigiasutused. 13. jaanuari hilisõhtul vallutas eriüksus Vilniuse teletorni, Vilniuses hukkus 14 ja vigastada sai sadu elanikke.
Nädal hiljem, 20. jaanuari õhtul ründas OMON Riias mitmeid valitsusasutusi, mille käigus hukkus viis ning vigastada sai kümmekond siseministeeriumi töötajat.
Kartuses, et sama võib juhtuda ka Eestis, püstitati Toompeale graniitrahnudest ja ehituspaneelidest tõkked ning Kodukaitse võttis vastavalt varem väljatöötatud kavale valitsusasutused, tele- ja raadiomaja ning mitmed eluliselt tähtsad objektid oma kaitse alla. Eesti pääses seekord rünnakutest. Ka aitas kaasa, et Eestis puudus OMON või see, et 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin ning kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel.
Jeltsin pöördus eraldi ka Baltikumis viibivate Vene sõjaväelaste, sõdurite ja ohvitseride poole ning deklareeris, et relvade kasutamine oma demokraatlikke vabadusi kaitsva tsiviilelanikkonna vastu on lubamatu.
28. jaanuaril 2013 kogunes grupp endiseid kodukaitsjaid, võitlus- ja mõttekaaslasi Meriväljal, kus peale paaritunnist koosviibimist ja möödunud aegade meenutamist suunduti Metsakalmistule, et süüdata küünlad teenistuskohustuste täitmisel hukkunud võitluskaaslase haual.
Tolleaegseid sündmusi meenutab kolonel Henn Karits raamatus „Leegitseval piiril“ nii: „Ühel lumelörtsisel jaanuariööl Kodukaitse Tallinna keskdivisjoni autopatrull jälitas kesklinnast suurel kiirusel põgenevat autot. Toimus avarii, milles hukkus teenistuskohustuste täitmisel noor kodukaitsja Elar Moora. Tema isa ja vend jätkasid Kodukaitses võitlust Eesti vabaduse eest.“
2. veebruari öösel 1920. aastal kell 00.45 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega lõppes 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda, kus eestlaste kõrval võitlesid Eesti vabaduse eest veel soomlased, inglased, prantslased, juudid, rootslased, ameeriklased, taanlased, venelased ja veel mitme rahva esindajad. Vabadussõda, mis lõppes Eesti täieliku võiduga, nõudis ligikaudu 5000 võitleja elu ja haavatuid oli umbes 14000.
Tänavu möödus Tartu rahulepingu sõlmimisest 93 aastat ning sel puhul asetati pärgi Vabadussõja mälestusmärkide juurde üle terve Eesti, tähistades sellega Vabadussõja võidu aastapäeva ja mälestades sõjas langenuid.
24. veebruaril tähistasime suurejooneliselt Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva, aga selle sündmuse taustal unustasime ühe teise tähtpäeva, Eesti esimese presidendi, Konstantin Pätsi, sünniaastapäeva 23. veebruaril.
9. märtsil möödus 69 aastat Nõukogude lennuväe barbaarsest pommirünnakust Tallinnale, mille tagajärjel hävis 1549 hoonet, sealhulgas osa vanalinnast ja peavarjuta jäi ligi 20 000 elanikku. Hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 Saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
18. märtsil 1994 hukkus teenistuskohustuste täitmisel kurjategija kuulide läbi Pärnu kodukaitsja, Jaak Vaarmann. Tapja, Anti Sakk, tabati mõni aasta hiljem Venemaal, kust ta Eestile välja anti ja tal tuli mitmete siin sooritatud kuritegude eest vastust anda, milledest rängem oli Jaak Vaarmanni tapmine.
25. märtsi õhtul süüdati tuhanded küünlad Eesti linnades ja maakohtades, et mälestada 1949. aasta küüditamise ohvreid.
26. märtsil 2013. a. mõistis rahvusvaheline spordiarbitraažikohus lõpuks, peale mitmeaastaseid vintsutusi, Andrus Veerpalu keelatud ainete tarvitamise süüdistuses õigeks. Sellega lõppes ka tema kolmeaastane võistluskeeld.
--------------------------------------------------------------------------------------
Pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist augustis 1991 barrikaadid ning tõkked koristati. Toompea nõlvale, Toompea tänava ning Falgi tee ristmikule pargiserva jäi graniitrahn, mille alusele raiuti daatum: „20.VIII 1991“ ja mida nüüd on hakatud kutsuma „20. augusti kivi“. See kivi jäi kui sümbol Eesti rahva vabadusetahtele ning valmisolekule seda kaitsta ja mälestuseks nendele, kes trotsides repressiooniohtu ning riskides eluga, astusid välja Eesti riikliku iseseisvuse eest.
Et Eesti vabadus saabus ohvriteta, oli meie vabadusvõitluse strateegia võit ja suurim ime.
Aga võibolla tuleks sellesse kivisse siiski raiuda ka mõned nimed.
