Kirjutan Sweet Spoti festivali tekitatud mürareostusest. Elan Kalmajas ja festivali tekitatud müra oli kahe päeva jooksul pidevalt nõnda vali, et ma ei saanud kodus raadiot kuulata, raamatut lugeda ega isegi lapselast lõunat magama panna. Leian, et enamuse terroriseerimine vähemuse poolt on taunitav ja tuleb lõpetada. Katsusin olla esimesel päeval tolerantne, aga pärast piinavat kogemust leian, et elurajooni vahetus läheduses ei tohi selliseid üritusi korraldada. Loodan, et esimene Sweet Spoti festival jääb viimaseks, ja et Linnahalli vahetus läheduses enam mastaapseid muusikaüritusi ei korraldata.

Paaritunnine kontsert on üle elatav, mis sest, et on muusika parajasti nii vali, et ei lase elada, ja nii ebakvaliteetne, et ei võimalda ka selle nautimist. Kui aga taoline olukord kestab kaks päeva järjest, on tegemist psühholoogilise terroriga. Selline müraterror, mis möödunud nädalavahetusel Kalamajas toimus, sarnaneb pigem totalitaarses ühiskonnas kasutatava rafineeritud piinamismeetodiga.

Muusikabisnesmenid saavad oma raha, seega nende huvi on mõistetav. Siiski tuleb sellisteks üritusteks leida edaspidi teine koht.