Täiskasvanuks saamise piirid on Eestis udused
Justiitsminister Kristen Michal saatis suurele hulgale ühiskondlikele organisatsioonidele kirja, milles tegi ettepaneku algatada arutelu valimisea võimalikust langetamisest 16-eluaastale.
Vananeva elanikkonnaga ühiskonnas on probleemiks, et noorte hääl ei kostu piisavalt valjult. Valimisealisi noori on lihtsalt vähem kui vanureid.
Ühest küljest arvan, et noortel peaks muidugi olema peaks võimalused kaasa rääkida, sellest mis toimub, tulevik on ju nende teha ning mida varem nad ise oma elu kujundama hakkavad seda rohkem nad arenevad.
Kindlasti on 16-aastaste hulgas väga palju neid, kes on huvitatud, poliitikast, riigi tulevikust ning kes on tõesti piisavalt küpsed, et valima minna.
Võimalik, et üheksandas ja kümnendas klassis õppijad on isegi kohati poliitikaga rohkem kursis kui täiskasvanud, sest kooli õppekavades on näiteks ühiskonnaõpetuses palju sellega seonduvat ning kui kõik on värskelt selge on ilmselt ka lihtsam teha õigeid otsuseid.
Kui noored tahavad ise valima minna, siis võiks ühest küljest lasta neil seda teha, sest on tore kui ollakse huvitatud ning võib-olla, et mõteldakse oma valiku üle isegi rohkem kui seda teevad vanemad inimesed, kelle jaoks valimine on saanud tüütuks rutiiniks.
Samas ei saa jätta riigis oluliste asjade otsustamist laste kätte ja kuigi on palju neid, kes tõesti huvituvad, sellest mis meie ümber toimub, pole paljud 16–aastased ikkagi veel päris täiskasvanud.
Kindlasti ei saa seda öelda ka kõigi 18-aastaste kohta, aga see pole vabandus. Samuti pole ilmselt kõige õigem küsida noorte enda käest kas nad on piisavalt küpsed – muidugi nad vastavad et on, aga see on nende enda arvamus.
Enamik teismelisi võib leida, et nad on oma elu ise elamise jaoks piisavalt vana, aga tegelikkuses on lugu teisiti.
Ma ei leia, et tuleks väga muretseda selle pärast, kas sellises vanuses ollakse veel liiga mõjutatavad. Täiskasvanud võivad teinekord olla niisama kergelt kallutatavad.
16–aastased ei ole enam nii lapsed, et neid saaks pulgakommi eest panna tegema midagi, mida nad tegelikult ei taha teha ja kui tõesti on soov kedagi ära osta, siis on see niisama võimalik 18–aastase puhul.
Esmapilgul polegi ju kaks aastat väga suur aeg ja kui palju küpsemaks siis sellise lühikese ajaga ikka muututakse? Asi on lihtsalt selles, et kusagile peab täiskasvanuks saamise piiri tõmbama ja juhul kui 16–aastased saaksid tõepoolest valima hakata tõstataks see aga ilmselt ka muid küsimusi selles osas, mida nad veel võiks teha – kas võiks siis ka näiteks 16–aastaselt alkoholi tarbima hakata? Miks ka mitte kui paljud seda niikuinii juba varem teevad. Kuid sellise seaduse vastuvõtmine leiaks kindlasti ühiskonnas palju rohkem negatiivset vastukaja.
Täiskasvanuks saamise piirid on Eestis tõepoolest pisut udused
Täiskasvanuks saamise piirid on Eestis tõepoolest pisut udused - ühest küljest saab täisealiseks 18-aastaselt, aga süüvõimeliseks peetakse juba 14-aastast.
Mina arvan, et kohustusi tuleks õpetada natuke enne kui hakatakse õigusi jagama. Kui preaegu tõsta valimisõigust 16. eluaastale, siis on võimalik, et varsti hakkame kaaluma, selle tõstmist vanusele 15 või 14.
Kui täiskasvanuks olemise piirid on preagugi segased ja kohati erinevad, siis ei arva ma, et oleks hea neid veel segasemaks teha.
Kaheksateistkümneseltki on inimene veel piisavalt noor, et olla ebakindel oma valikutes. Lisaks on noortel kooli ning õpingutegagi piisavalt kiire ning pole kindel, et neil kõigil oleks üldse aega valimisega tegeleda kui neil selleks ka õigus on.
Niisiis leian, et on ikkagi parem lasta noortel veel paar aastat küpseda.
