Tabasalu parkmetsa saaga
Justkui 14 000 hektari suuruses vallas eramuehituseks kõlblikku maad vähe oleks. Aga partei otsustab - ja tehtud. IRL teeb Tabasalus, mis tahab. Viimastel kohalikel valimistel sai ta vallas täisvõimu. 21-st volikogu liikme kohast kuulub neile 11. Nii nad sõidavad eriarvamustest puhta vuugiga üle. Harku vallas on kaks arvamust ehk IRL-i arvamus ja vale arvamus.
10. juunil 2010 ilmus valla ajalehes teatis parkmetsa paigutuvate kinnistute detailplaneerigu arutelu kohta. Saksamaal elav maaomanik oli teinud vallavalitsusele ettepaneku eraldada oma maatükist üks ärimaa-, üks sotsiaalmaa- ja kuus eramaakrunti (praeguseks on neid tekkinud seitse.) See tähendab maakasutuse sihtotstarbe muutmist, sihtotstarvet saab muuta aga ainult volikogu. Kompvekiks kauba peale lubati anda sotsiaalmaa krunt tasuta.
Nomaadlik suhtumine
Kategooriliselt on taolisele eramuarendusele vastu valla peaarhitekt Kristiina Ott, aga eks ole üldine huvi ennegi rahahuvidele alla jäänud. Omal ajal tehti elumajad metsaserva või heinamaale ja pandi puud maja ümber kasvama. Nüüd tahetakse ehitada keset parkmetsa ja puud maha võtta. See on nomaadlik suhtumine. Tallinna linnas võiks ju siis ka Kadrioru pargi täis ehitada. Pole midagi lihtsamat, kui mets maha võtta, kuid uue kasvatus on hoopis teine tegu. Saja-aastane mets kasvabki sada aastat, eriti vaevarikkalt paepealsel.
Eramukruntide vastu keset Tabasalu keskasula rohelussaart, omaaegses Tallinna rohelises vööndis, tunnevad huvi väga rikkad inimesed. Minu ettepanek oli rohkem kui kaks aastat tagasi: teha kõige läänepoolsema ja tagasihoidlikuma metsanuka sisse elitaarvanadekodu mitte ainult Eesti inimeste (kuigi eks meil rikkureid jätkub), vaid ka nii-öelda eurovanakeste jaoks, mis tooks vallale palju raha.
Hääletu kevad
Viiesentimeetrise mullakihiga paepinna peal kasvavad siin kuni saja-aastased kuused, 70-80-aastased tammed, raagremmelgad, vahtrad, haavad. On üksikuid põõsasmarana (Potentilla fruticosa) puhmaid, mida Eestis kasvab Keila ja Vääna ümbruse loodudel, kuhu mõisnik Stackelberg nad sisse tõi. Tihe alusmets moodustub põhiliselt sarapuudest, aastasaak vähemalt tonn pähkleid, rõõmuks nii lastele kui oravatele. Oravaid asubki selles metsas paar-kolmkümmend tükki, rääkimata jänestest, metskitsedest, rebastest – ja tänapäeva korilastest, keda kohtab siin sügiseti väga tihti, kott pähkleid täis.
Ma pole muidugi mingi eriline ornitoloog, aga rajada elamuplatsid parkmetsa, raudaiad ümber ja lage maa järel- seda saab nimetada ka laulinnumõrvaks. Tänavu laulavad linnud meeletult, tundes ilmselt oma lõppu ette. Järgmisel aastal tuleb hääletu kevad...
Jätta algatamata
Vallavolikogu otsustas 26. aprillil 2012 jätta Juhani 2 ja Juhani 2a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskonnamõju strteegiline hindamine algatamata. See on IRL-i otsus ja tegu. Ei olevat ette näha planeeringu olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale... Mis on oluline mõju keskkonnale, kui seda keskkonda enam pole ega saagi olema?
Kavandatud tegevus ei põhjustavat keskkonnas pöördumatuid muudatusi. No mis jutt... Need viis hektarit haakuvad riigimetsaga, moodustades ühtse ökosüsteemi. Kui vahepeal mets maha võtta ja elumajad asemele panna, kaob ühtlasi otseühendus selle metsaga, mis ulatub mere äärde välja. Aastakümnete pikkust kogemust arvestades hakkavad puhuma niisugused tõmbetuuled, et raskeks muutub staadionil pallile pihta saada. Alles jäävad puuderibad murduvad esimeste tuultega.
Üks kohalik mees on asja olemuse lühidalt kokku võtnud: lõigatakse läbi rohekoridor, põhjustatakse tuulekoridori teke. Metsa ei ole. Linnud ei laula, ökosüsteem ei toimi... Tallinna botaanikaaia seisukoht on selge: ala osalisel kasutamisel arenduspiirkonnana võiks eelistada väike- või ridaelemute asemel ühiskondliku või sotsiaalse iseloomuga hoonet/ hoonetekompleksi, kuna siis killustuks mets vähem.
See on kuritegu looduse vastu, mida lubab lahkesti keskkonnaametnik, lihtsalt aknast välja või vahest ainult lakke vaadates. Kõrge ametnik, keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja Allan Piik kirjutas abivallavanem Vello Viiburgile: lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus.
Regiooni juhataja kirja koostaja Diane Banhard, keskkonaameti Harju-Järva-Rapla regiooni keskkonnakorralduse spetsialist ja Harku valla keskonnaspetsialist Lembe Reiman on väidetavalt kooliõed ja kiri sündinud seega ideaalses koostöös.
Vallavanem näib neist asjust distantseerunud. Abivallavanem Erik Sandlal puudub selles vallas kompetents, küll aga on tal poolteist miljonit võlga vanas rahas, mis ei lase naljalt keskenduda üldistele huvidele, vaid pigem asjaajamisele.
Kõike ei saa ometi rahaks teha
Kui Berliinis elav pensionär müüks selle viiehektarilise metstuka maha maatulundusmaana, see on üldkasutusse jääva parkmetsana, saaks ta praegustes turuhindades 37 000 eurot. Elamumaaks tehtuna saab selle eest circa miljon eurot. Jätkub asjajajatele, jätkub ka parteile. Põhiraha läheb riigist välja, Berliini ja Stockholmi. Vallal aga tekib kohustus ehitada kõigile nendele uutele elamutele juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid, vee-, kanalisatsiooni- ja elektritrassid. Otsene kahju valla rahakotile paar miljonit krooni. Ükski meeter ei tule ilma rahata.
Vello Lind on niisugune frukt, et ei saa rahulikult pealt vaadata, kui väikesest vaesest riigist viiakse vara välja. Aga, kui öeldakse, et Lind thab oma linnulauluplatsi maja taga säilitada, olen selle kriitikaga sada protsenti päri - ka kõik ümbruskonna elanikud tahavad sedasama, loodust alles hoida. Sellest ka need allkirjadki. Kui aga nii-öelda partei rinnaga peale tuleb, et tähenda need 53 allkirja justkui midagi. Loodan keskkonnaminister Keit Pentusele.
