Streigime koos tuleviku nimel?
Eelmise streigi korraldajad olid õpetajad, kelle nõudmised olid samasugused. Jälle oli toetajaid nii vedurijuhtide, munitsipaaltranspordi kui Narva elektrijaamade osas.
Mida siis muuta ja kas palga mitmekordistamise nõue lähima kahe aastaga on realistlik?
Eesti arstid ja õed lähevad põhjamaadesse, kuna seal saab väiksema töökoormuse eest suuremat palka. Eesti ehitajad lähevad põhjamaadesse täpselt sama põhjusega. Sama teevad autojuhid ja veel paljude elualade esindajad.
Tõsi ta on, et parema elujärjega riikides on sissetulekud suuremad ja Euroopa Liidu avatud tööturg võimaldab praegu vabalt kandideerida riiki ja erialale, kuhu inimene vaid ihaldab.
Elektrituru avanedes tõuseb meie elektri hind, kuna siis väidetavalt on seda tarvis sisse osta börsilt ning kohalik elekter on kasulikum müüa välismaale kallima hinnaga, kui kohalik tarbija on nõus siin maksma.
Nii tööturu kui elektrituru avamine oli Euroopa Liiduga liitumise nõue. Nii ühel kui teisel juhul tekib rohkem võimalusi, mis toovad kaasa ka kulutuste suurenemise teenuste tarbijatel.
90-ndatest kaasa saadud tasuta CO2 kvoodid võimaldavad Eesti Energial toota odavat elektrit veel aastaid, riik aga saaks sealtkaudu korraliku dividenditulu. Just seda ongi võimalik kasutada riigifunktsioonide tagamiseks vajalike elualade ülevalhoidmise toetamiseks.
Kas aga energeetika omamine turumajanduse olukorras, kus hinda dikteerib börs on riigi prioriteet? Enam ei saa poliitilise tahtega hinda doteerida. Kui saaks naaberriikide vahele veel mõned Estlink kaablid, muutub Eesti Energia riigiomanduses pidamine mõtetuks – puhtalt äriprojektiks.
Sama küsimus tekib meditsiinivaldkonna kohta. Kui sarnaselt pensionifondidega, mis on erakätesse antud, võiks ravikindlustusmaksu koguda mitte riik vaid kindlustusettevõte, kes juba tükk maad karmimalt jälgiks, kuidas selle rahaga ümber käiakse. Kinldasti muutuvad ka ravihinnad kallimaks ja ilma kindlustuseta isik ei jaksaks pikka ravikuuri omast taskust kinni maksta, kui mujal maailmas see nii ju toimib. Juba praegu on hirmus vaadata kliinikute hinnakirju, mis mõnede teenuste osas on ilmselgelt välja mängitud haigekassa rahast tühjaks lüpsmisele.
Seega minu ettepanek oleks meditsiini, hariduse ja energeetika „lahtiriigistamine“, nagu seda tehti pensionidega ja omal ajal riigikorterite erastamisega, kus riigile oli kasulikum lagunevad korterid ära kinkida, kuid mitte jääda riigieelarvest remontima lasnamäge, õismäge, mustamäge jne, mis pikas perspektiivis oleks viinud riigi laostumiseni.
Arstide „rahas suplemine“ ja aina juurde nõudmine ei tekita mulle küll mingit kaastunnet, kui võrrelda mõne teise eriala töötajatega, kes veel suurema koormuse eest saavad neli korda väiksemat tasu. Pole ju vahet, kas töötame era või riigisektoris. Kaupluste kassiiride üleriigilist streiki loodetavasti ei tule!
Valmistame siis koolides ette senisest koml korda rohkem meditsiinitöötajaid, ja küll kord ka sellesse sektorisse turumajandus jõuab.
Tulge mõistusele ametiühingud ja muud sotsialistlikud mässajad.
