Spikerdamine on mitmetahuline probleem
Noorte Sotsiaaldemokraatide juhatuse liige Juhan-Mart Salumäe leiab, et möödunud nädalal avalikkuse tähelepanu pälvinud IT Kolledži õppejõu Peeter Lorentsi juhtum on märk sügavamast probleemist, millega meie haridussüsteem kokku puutub.
Salumäe on arvamusel, et spikerdamise vastu tuleb kasutada kõiki meetmeid, mis praegune süsteem võimaldab. „Tegu on ilmselge pettusega, eriti kõrgkooli tasandil. Kõrgkoolide eesmärk pole mitte diplomeid väljastada, vaid kasvatada peale haritud inimesi, kes oma teadmistega suudavad ühiskonda arendada ning võimalikke probleeme lahendada,“ sõnas ta. Suurt murekohta tekitab Salumäe arvates olukord, kus inimesed omavad diplomit ilma vastavate teadmisteta. “Oluline polegi niivõrd ausus, mis on igaühe enda asi, vaid pigem kindlustunne, et spetsialistid on oma võimetelt paberi väärilised!”
Samas pole Noorte Sotsiaaldemokraatide haridusvaldkonna meelest spikerdamine mitte ainult õpilaste enda laiskuse, vaid ka õppejõudude tegemata töö ilminguks. Valdkonna arvates on hoolikalt ette valmistatud eksamite puhul spikerdamise kasutegur tudengite jaoks piisavalt väike, et seda eelistada. Seega nähakse tekkinud olukorra põhjuseks ka osade õppejõudude puudulik eksamiteks valmistumine. „Olles ka ise üliõpilane, on kurb kuulda, kuidas paar aastat varem lõpetanud tudengid on teinud peaaegu üks-ühele samu eksameid, mida sai ise vahetult tehtud,“ kirjeldab Salumäe nördinult.
Salumäe näeb ka, et spikerdamise tagamaid tasub otsida põhikooli ja gümnaasiumi õppeainete õppemetoodikas. Nimelt ollakse seisukohal, et pelgalt faktide õpetamisega soodustataksegi spikerdama hakkamist. „On suur vahe, kas õpilasele püütakse teemasid selgeks teha läbi praktiliste näidete ja arutelude, või kuiva teooria ja faktidega. Kui õpilasele ei selgitata faktide ja teooriate sidusust igapäevaeluga, siis polegi paljude õpilaste jaoks võimalik teemasid vajalikul määral selgeks saada. Paraku aga on n-ö kuiva tuupimist täheldada juba põhikooliastmes, mis ajendab nii mõnegi noore kasutama erinevaid mahekirjutamise viise juba väga varajases õppimise staadiumis,“ lisas ta.
Salumäe sõnas, et praegust olukorda parandaks mittetolereeriv praktika spikerdamise suhtes ning ka õppejõudude poolt hoolikamalt läbimõeldud eksamid ja alternatiivsete õppemetoodikate rakendamine üldhariduskoolides. Eriti rõhub Salumäe just üldhariduskoolide aspektile, sest seal saadud õppimisharjumus ja algteadmised kujundavad oluliselt seda, kui edukalt suudab noor üliõpilasena teavet omandada.
