Sotsiaalpedagoog: kuhu me jõuame, kui lastele müüakse poes kõike, mida seadus ei keela müüa?
Ajalooõpikutest peaksid meile kõigile olema tuttavad muinaseestlaste vanem Lembitu – esimene eestlane, keda on ajalooürikutes nimepidi mainitud, eestlaste vanem Meeme, liivlaste vanem Kaupo ning paljud teised vanemad.
Nii uuemas kui vanemas folklooris ja kultuuris on meil suur hulk teisigi vanemaid. Olgu see siis pulmavanem, maavanem, külavanem või vallavanem. Enamikus koolides on olemas klassivanemad ja setodel täidesaatvaks võimuks suisa vanemate kogu. Ja siis on veel üks tähtis vanem: lapsevanem.
Kes on see müstiline vanem?
Juba iidsetes kultuurides oli vanem kogukonna või teatud üksuse juht - inimene, kellel olid olemas elukogemus, teadmised, vastutusvõime ja kes võttis vastu otsuseid, mis kaitsesid kogukonda ning olid kõigile täitmiseks. Vanem oli inimene, kelle käes oli nii-ütelda köie jämedam ots.
Paraku tekib mul üha enam tunne, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkab köie jämedam ots vanematel käest libisema ja see teadmine on hirmutav.
Sellega jõuame ajaloos tänasesse päeva ning minu töövaldkonda ja kogu selle jutu mõtteni.
Kui mina veel põhikoolis käisin, oli suitsetamine noorte seas tõeline tabu. Mäletan, kui minu klassis üks noormees suitsu proovimisega vahele jäi. Seltsimehelik kohus ja kõik muu sellega kaasnev. Ja mis me räägime suitsetamisest - isegi tikke ei saanud alaealine poest osta! Ei, nende müük ei olnud ametlikult seadusega keelatud, lihtsalt rakendus seesama vanema printsiip. Vanem kui vastutusvõimeline ning elukogemusega targem inimene, kes võtab vastutuse!
See ongi see, mis eristab kõikides kultuurides last täiskasvanust – lapsel puudub elukogemus, piisavad teadmised ning ta ei ole olulistes küsimustes vastutusvõimeline. Täsikasvanul enamasti see kõik on. Või siis peaks olema.
Kuhu oleme jõudnud täna?
Laps läheb poodi, ostab välgumihkli täitegaasi ja müüjal, kes peaks olema vanema rollis, ei teki isegi küsimust, miks peaks lapsel seda tarvis olema! Pärnus juhtunu näitel on meil sellise hoolimatu suhtumise tulemus kahjuks must-valgel ette näidata.
Kui eeltoodu oli näide sellise hoolimatuse karmimast küljest, siis tegelikult lähevad täpselt samasse kategooriasse näiteks e-sigaretid, energiajoogid ja täna üha populaarsemaks saavad energiakommid ehk siis kõik sellised tooted, millel on peal märge "ei ole soovitatav lastele" või mille puhul tekib küsimus, miks peaks lapsel seda vaja olema.
Kas tõesti peame terve mõistuse ja hooliva ning vastutust võtva vanema suhtumise asemel välja jõudma ameerikalikku absurdi, kus kohtus võidetakse juhtumeid stiilis: kohvitassil ei olnud kirjas, et kohv on kuum ja seda ei tohi endale sülle valada?
On absurdne oodata, kas või millal keelatakse seadusega energiajookide, energiakommide, e-sigarettide, vägivaldsete arvutimängude ja kõikide muude sarnaste, lastele mitte mõeldud toodete müük lastele. Tsiteerides sotsiaalministrit Taavi Rõivast, tuleks siin lähtuda tervest mõistusest ehk siis olla vanem. Vanem, kelle käes on köie jämedam ots. Vanem, kellel on teadmine, tarkus ning elukogemus. Vanem, kes võtab vastu otsuse ja võtab vastutuse.
Kui on tegemist tootega, millel on märge "ei ole soovitatav lastele või alaealistele" või "soovitatav vaid täiskasvanule" peaks olema ilmselge, et ilma ühegi keelava seaduseta on piisav põhjus seda lastele mitte müüa!
See on väide, mis ütleb, et selle toote ostmisel või tarbimisel peab täiskasvanu ehk vanem võtma vastutuse. Lapse eest saab sellisel puhul võtta vastutuse vaid lapsevanem, mis tähendab, et lapsele ilma lapsevanema juuresolekuta seda ei müüda. Sellise märkega peaksid olema varustatud kõik tooted, mis võivad ühel või teisel moel kahjustada lapse tervist, kaasaarvatud energiajoogid ja energiakommid.
Sellega jõuan tagasi oma lapsepõlve, kus alaealisele ei müüdud isegi tikke. Ehkki see ei olnud keelatud, lähtuti toona vanema printsiibist, mistõttu tekkis koheselt küsimus: miks on lapsel vaja tikke?! Täna aga astub laps sisse suvalisse poodi ja ostab kasvõi välgumihkli täitegaasi ning kellelgi ei teki küsimust, miks. Keegi ei võta vastutust, sest seadus ju ei keela seda müüa!
Köie jäme ots on märkamatult vanemate käest ära libisenud!
