Hiljuti kuulsin sõbra käest, kes oli just autot ostmas, et ilus ja vuntsitud Audi, mida oli soov osta, näitas hodomeetri näiduks 120 000 km, aga esinduses oli auto käinud viimati kaks aastat tagasi ning siis oli näit üle 400 000. See on päris jõhker pettus. Karistada pole aga kedagi võimalik, sest konkreetset kerijat ega töö tellijat enam kindlaks ei tee. Pole ka nagu piisavalt "avalik huvi" ehk lihtsamalt öeldes - sõber seda autot ei ostnud, aga mõni kergeusklikum ostab selle ära kindlasti ning imestab siis, miks mootoririhm 100 000 km liiga vara purunes või sild koliseb. 

Sellisele tegevusele saaks riik vähemalt osaliselt omalt poolt käe ette panna, kehtestades korra, mille alusel ülevaatuspunktid peavad auto dokumentidesse kirjutama ka hodomeetrinäidu ning selle registreerima ka samas süsteemis, kuhu ülevaatuse infogi salvestatakse. Sellisel juhul oleks võimalik teha ametlik järelpärimine ka ARK-ist või kasvõi näiteks liikluspatrulli autost.

Loomulikult jääb võimalus alati enne ülevaatust veidike kruvida, kuid üldjuhul on kruttijateks ikka liigsuure näiduga autode müüja, mitte igapäevane kasutaja.

Mida kergem on läbisõitu kontrollida, seda mõttetumaks muutub selle muutmine vahetult enne müüki.

Nii seadused kui ka igasugused reeglid on ikka inimese jaoks ja tema kaitseks. Miks ei võiks meie riigiisad siis rahvast selles osas veidi aidata ning petturite elu keerulisemaks teha?