Rehvide üks ohtlikuks muutumine on kulumine, kui rehvimustrit enam ei ole. Rehvimustri seadusega lubatud jääk on suvel 1,6mm ja talvel 3mm. Reaalselt rehvitootjad soovitavad vahetada rehvid välja kui minimaalne mustrisügavus rehvil on suvel 3-4mm ja talvel 5-6mm, kuna siis muutuvad rehvide pidamisomadused väga palju. Kuival teepinnasel see nii palju tunda ei anna, kuid märjal teel ja talvistes ilmastikuoludes on see vahe väga tuntav.

Rehvid Pluss OÜ esindaja Indrek Kermoni arvates on see siledate ja kontrollimata rehvidega sõitmine ka tänasel päeval aktuaalne teema. "Soovitakse sõita oma suverehve nii-öelda lõpuni. Selline kulude kokkuhoid võib lõppeda väga kuluka autoremondi või siis inimelude kaotusega. Selline käitumine on vastutustundetu nii enda, pereliikmete ja teiste liiklejate suhtes," rõhutas Kermon.

Rehvidest üritatakse võtta viimast

"Meie juurde tullakse suhteliselt iga päev nii-öelda täiesti siledaks kulunud rehvidega, kas siis on juba katki läinud või kohe-kohe minemas. Mõnel on küljevigastused, mida ei remondita ja nii mõnelgi on rehvimuster läbi kulunud, aluskihist on metall läbi kulunud. Kui selline asi peaks maanteel suurel kiirusel katki minema, siis tähendaks see ka teelt väljasõitu. Tagajärjed oleks igal juhul olnud suured," viitas Rehvid Pluss OÜ esindaja artikli fotole.

Ka Hinkuse rehvifirma Tallinna esindusest pärit Imre Mätasele pole sellised "slikiks" sõidetud rehvid võõrad. "Oma 15 aasta tegevuse juures rehvimaailmas olen isiklikult kokku puutunud selliste "imerehvidega", milliseid on isegi endale raske ette kujutada. On kliente, kes teavad ja oskavad tähelepanu pöörata oma sõiduki tehnilisele- ja sealjuures ka rehvide seisukorrale. Kuid neid inimesi kahjuks ei ole palju. Üldjuhul üritatakse rehvidest võtta viimast unustades turvalisuse, kontakti teepinnaga ja pidurdusteekonna täielikult." sõnas Mätas. Tema sõnul on ka neid, keda on sõiduki tehnilise ülevaatuse punktist otse rehvivahtusse saadetud.

Imbre Jõgimar Rehvitakso OÜ-st kinnitab samuti, et 2-3mm mustrijäägiga rehve pannakse ikka alla.

Kes julgeb teenusepakkumisest loobuda, kes juhib probleemile tähelepanu

Rehvid Pluss rehvitöökojas teavitatakse klienti kulunud rehvidest või vigastustest rehvidel. "Vajadusel ka kutsume kliendi töökotta ja näitame neile, milles seisneb nende ohtlikkus. Pahatihti ei ole kliendid vigastustest rehvidel teadlikud. Oleme keeldunud ka väga kulud rehvide auto alla panemisest, kliendid on üldjuhul mõistnud sellist otsust," tunnistab Indrek Kermon, kes on klientidele "ei" öelnud.

Hinkuse esindaja sõnul pole nemad teenuse pakkumisest kordagi keeldunud, sest lõpptulemusena tahetakse kliendiga ikkagi mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni jõuda ja päris "slick" rehvidega pole mitte ükski sõiduk nende töökojast välja sõitnud.

Rehvitakso firma pole samuti teenusepakkumisest päris keeldunud, vaid antakse kliendile teda, mis ohud kaasnevad taolise rehvi alla paigaldamisega.

"Autojuhtide tavaline vabandus sellistel juhtudel on kas ei teata, et rehvid on sellises seisus või lihtsalt ei ole raha, et uusi osta. Viimane variant jääb õnneks aasta aastalt väiksemaks," rääkis Rehvid Pluss esindaja Kermon Delfile.

Rahakoti paksus versus ohutus maanteel

Imbre Jõgimar Rehvitaksost tunnistas, et eks see ole finantsküsimus alati olnud. "Lubatakse mõelda selle peale või öeldakse, et vahetatakse rehvid siis, kui rahaline seis võimaldab," kirjeldas Jõgimar tüüpilisi vabanduseks öeldud lauseid.

Mätase arvates võib julgelt öelda, et 85% autoomanikest ei tea rehvidest mitte midagi. Kuna rehvide tootmistehnoloogia on tegelikkuses tunduvalt keerulisem, kui avalik info seda võimaldab, siis on ka arusaadav, miks paljud autoomanikud just hinda rehvide hankimisel jälgivad. Ülejäänud 15% autoomanikest siiski võtavad spetsialistide soovitusi kuulda ja vaatamata finantsvõimalustest hangivad rehve, mis vastavad sõiduki tehnilistele omadustele ja vastava piirkonna ilmastiku oludele.

Rehvid on üks asi, millega on probleeme, kuid nii mõnelgi juhul valmistab suuremat ehmatust autode tehniline seisukord.