"Kõndisime vanalinnast Garibaldi platsi poole, meie korter asus seal. Järsku hakkasid inimesed meile vastu jooksma. Tunda oli natuke paanikat. Omakeskis veel arutasime, et ei tea, kas liiguvad viimase bussi peale või on vihmahoog tulemas. Natuke nagu naljakas oli, olime ainsad, kes vastuvoolu kõndisid," kirjeldas tartlane sündmuste käiku.

"Lõpuks jõudsime üsna oma korteri lähedale, kui üks poiss karjus attack, seda küll prantsuse keeles, aga siis hakkas natuke hirmus. Läksime korterisse ja hakkasime internetist ja televiisorist infot otsima. Esimese asjana saingi infot Facebookist, mis lasi märkida, kas minuga on kõik korras. Ka meie Airbnb-ga saadud korteriomanik saatis sõnumi ja tundis muret, kas meiega on kõik hästi. Magama saime kahe paiku ja seda ka valjude sireenide heli saatel, mis ei lakanudki."

"Täna hommikul oli väike ärevus, sest ei teadnud, kas meie bussid lennujaama viivad. Bussipeatuse oodates jäi üks auto seisma ja jagas prantsuse keeles informatsiooni. Meie küll sellest aru ei saanud, aga samuti bussi ootav turist tõlkis informatsiooni ka inglise keelde. Mees andis teada, et bussid ei sõida ja liiklus on häiritud. Õnneks käis see teiste busside kohta, meie saime kenasti lennujaama, aga loomulikult põhitee, kus rünnak toimus, oli liikluseks suletud. Teised hakkasid takso ja Uberi variante otsima, aga kõik olid hõivatud."

"See oligi kõige imelikum, et alguses ei saanud me midagi aru, aga jah esimesed infokillud tulid Facebookis ja Tele2 saatis samuti sõnumi info kohta, et sealses piirkonnas saavad eestlased tasuta kõnesid teha. Mida märkasime eelmistel päevadel, oli lisaks politseijõududele ka relvastatud sõjaväelased, kes linnatänavatel kõndisid."