Mind pani mõtlema telekast kuuldud uurimuslugu. Üks firma tegeleb uurimusega — kuidas saavad hakkama üle 50 aastased inimesed nii sotsiaalselt kui ka materiaalselt. On koostatud küsitluslehed, käiakse kodudes. Sellega tegeleb mingi uuringufirma. Hakkasin mõtlema, mis raha eest see toimub. On ju loogiline, et maksumaksja raha eest. On tehtud tark taotlus ja on saadud raha selle töö jaoks. Mida siis saavad selle eest üle 50 aastased? Võidavad ju need, kes on uuringufirmas tööl ja palka saavad. On loodud töökohad, nn soojad töökohad nagu vanasti nimetati. Mida annab uurimustulemus tegelikult?

Minu sõbranna on invaliidsuspensionär, kes peab pärast oma abikaasa surma tulema toime 140 euroga kuus. Kas ei peaks selliseid inimesi pigem aitama, mitte neid muudkui uurima?
Kogu aeg rõhutatakse, et raha ei jätku. Riik (riigi valitsus) otseselt raha ei teeni, seetõttu peaks iga kulu olema väga põhjendatud. Kui palju uuringufirmadest tegelikult kasu või abi on?

Juhul kui mu lugu avaldatakse, loeksin huviga kommentaare. Olen muidugi ettevalmistatud, et ca pooled kommenteerijad räuskavad ja sõimavad kõiki, ka see on elu osa.

Vastus lugejakirjale: Eesti vanemaealiste küsitlemine on asendamatu mitmel põhjusel

Lugejakirja autoril on õigus, et Eesti rahvaarvu väiksuse tõttu võib tõesti ühe inimese kohta tulla liiga palju erinevaid uuringuid ning uuringute hulka saaks parema koordineerimisega mõnevõrra vähendada. Uuringud on siiski vajalikud, sest need toovad meie väikese ja kiiresti muutuva Eesti suurimad probleemid ühiskonna fookusesse ning annavad poliitikutele ja otsustajatele aluse, et teha ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks läbimõeldud otsuseid.

Hetkel meie 50-aastaste ja vanemaealiste hulgas läbi viidava SHARE uuringu varasemad küsitluslained on toonud Eesti kohta välja järgmised lahendamist vajavad probleemid:

* Eestis kannatab tervelt 42 protsenti 50-aastastest ja vanemaealistest inimestest depressioonisümptomite käes. Vaid väike osa neist teadvustab, et tegemist on depressiooniga, millel on mitmeplaaniline negatiivne mõju toimetulekule ja tervisele, ülejäänud võtavad meeleolulangust vananemisega kaasneva paratamatu kaasnähtena.

* Eesti 60ndates eluaastates naistest iga kolmas on rasvunud ning normaalkaaluliste suhtarv piirdub kesk- ja vanemaealiste seas vaid 32 protsendiga. Liikumise ja toitumisharjumuste meetmete ja kampaaniate korraldamisel vajaksid eakad senisest palju enam tähelepanu.

* Eesti kesk- ja vanemaealised on keskmisest eurooplasest haritumad, mis tähendab, et neil on head eeldused osaleda täiend- ja ümberõppes nii, et see võimaldaks aktiivset eluperioodi pikendada ja ühiskonna muutustega paremini toime tulla. Uuring näitab sedagi, et haridus on väga tõhus kaitsetegur nii depressiooni kui ka vähese füüsilise aktiivsuse vastu.

SHARE uuringu varasemate küsitluslainete tulemusi on avalikkusele tutvustatud mitmetes meediaartiklites ning Statistikaameti möödunud aasta lõpul valminud analüüsis „Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine“. 2014. aasta novembris korraldas Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut SHARE uuringu tulemuste põhjal koolitusi erinevate ministeeriumide ametnikele ja poliitikakujundajatele. See annab lootust, et uuringuga kogutud teavet kasutatakse teadustööle lisaks ka aktiivselt Eesti sotsiaal-, tervise-, hoolekande- ja pensionipoliitika paremaks muutmisel. SHARE teaduslikku kaalukust näitab lisaks sadadesse ulatuvale teaduspublikatsioonide arvule ka see, et uuring on ühena vähestest sotsiaalteaduslikest uuringutest lülitatud Euroopa Liidu teadustaristu (ESFRI) teekaardile.

SHARE ehk Eesti 50-aastaste ja vanemaealiste uuring on ainulaadne ning asendamatu mitmel põhjusel.

Esiteks, SHARE uuring keskendub ühena vähestest spetsiaalselt vanemaealisele rahvastikuosale — 50-aastastele ja vanematele inimestele ilma ülemist vanusepiiri seadmata. Tavapärastesse küsitlusuuringutesse enamasti inimesi vanuses üle 65- või üle 75-eluaasta ei kaasata. Rahvastikuvananemise kui ühe tänapäeva megatrendi ning selle tugevat ja mitmeplaanilist ühiskondlikku mõju arvestades on väga oluline just sellise teabe kogumine, mis aitaks vanemas eas toimuvaid elumuutusi paremini mõista.

Teiseks muudab SHARE ainulaadseks komplekssuse ning mitmekesisuse põhimõtetest lähtumine. SHAREga kogutakse teavet kõigi peamiste eluvaldkondade kohta, mis vanemaealiste toimetulekut ja heaolu mõjutavad. Muu hulgas hõlmab küsimustik ainelist toimetulekut, sotsiaalseid võrgustikke, terviseseisundit, haigusi, ravimite kasutust, sotsiaalse abi saamist ja andmist, tervishoiu-, hooldus- ja sotsiaalteenuste kasutamist, samuti rahulolu, ootusi jpm. SHARE eripäraks tavapäraste küsitlusuuringutega võrreldes on veel see, et lisaks subjektiivsetele hinnangutele mõõdetakse ka mitut objektiivset tervisenäidikut: kopsumahtu, käetugevust ning sellel aastal toimuva uuringulaine puhul võetakse ka vereproove. Arusaadavalt nõuab sedavõrd ulatusliku teabe kogumine mõistmist ja vastutulekut küsitletavate poolt, kuid üksnes ühele või paarile valdkonnale keskendumine ei annaks vananemisprotsessist laiapõhjalist arusaamist.

Kolmandaks, SHARE jälgib inimesi longituudselt ehk samu inimesi küsitletakse kahe-aastase sammuga korduvalt. Selline lähenemine võimaldab kõige täpsemini selgitada, milline on ühe või teise inimese elus asetleidva muudatuse või rakendatud poliitikameetmete mõju. Näiteks mis toimub abikaasa või elukaaslase surma, pensionilejäämise või tervis halvenemise puhul, mis aitab nende elumuutustega kergemini toime tulla jne.

Neljandaks, SHARE on rahvusvaheline uuring — see annab ainulaadse võimaluse võrrelda Eestit teiste riikidega ja osutada neile kitsaskohtadele, kus ühiskond peaks oma vanemaealistele liikmetele praegusest enam abiks olema. Eestile lisaks viiakse ühtlustatud programmiga SHARE uuringut läbi veel 15 Euroopa riigis ja Iisraelis. Sarnaseid sõsaruuringuid korraldatakse samuti Ameerika Ühendriikides, Aasias (Hiina, Lõuna-Korea, India) ja Lõuna-Ameerikas (Mehhikos, Brasiilias ja Argentiinas).

Statistikaameti ja Tervise Arengu Instituudi kodulehel on avaldatud SHARE uuringul põhinev teave Eesti kesk- ja vanemaealiste tervise, tegevuspiirangute, kehalise aktiivsuse, toitumise, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise, ainelise toimetuleku, ootuste ja rahulolu jpm kohta. Nendega saab igaüks tutvuda aadressil: http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/Uuringud/databasetree.asp ja siin: http://www.stat.ee/50166/?highlight=SHARE.