Pinguta, palju tahad, aga ei leia põhjuseid, miks Eestis hea elada on!
Mõned hästi kasvatatud “kodutütred” on küll välja toonud mõned faktorid nagu rahulik ilm ja neli aastaaega, aga rohkem sealt ei tule. Pole need aga mingid mõjuvad põhjused siin elamiseks, sest uskuge, lapsukesed, selliseid kohti leidub ilmas teisigi. Hea on olla isamaa patrioot, kui raharinglus võrdub vaid iganädalase taskurahaga. Seega anname neile lastele andeks.
Samas tunnistan, käsi südamel, et mul on hea meel, et leidub veel inimesi, kes armastavad (tõsi, pimesi) oma isamaad. Oleks neid vaid rohkem ja peale patriootiliste sõnade ka rohkem tegusid, siis oleks Eestil ehk ka kunagi veel lootust. Seni aga oskan vähemalt ühe põhjuse minagi välja tuua. See on eesti keel - meie kauni kõlaga emakeel, mida riigiisad seni pole veel suutnud maha parseldada. Aga küllap jõuavad sedagi.
Just meie emakeel on põhjus, miks paljud meist pole veel kodumaa mulda jalgelt pühkinud. Mugav on ju siin - kõik mõistavad sind poolelt sõnalt. Eriti kerge on lausuda seda enim kasutatavat - sõna "ei".
Ka mina olen üks neist, kes plaanib siit hädaorust põgeneda. Eks loopige kive, kui soovi on, aga ma ei pea isegi vajalikuks seda otsust põhjendada. Kõik me elame vastavalt oma oskustele. Viimaseid, tõsi, tuleb lihvida. Seega läheb veel pool aastat enne, kui uue kodumaa keele suhu saan. Jääb vaid loota, et emakeel kunagi ei ununeks. Ja et ei kaoks need kaunid mälestused, head kogemused. Et ma ei muutuks selliseks nagu on Katrin Lust, kes igal nädalal lausa kohustuslikuks peab eestlasi Delfi Naistekas mustata.
Sel nädalal on siis ta oma teemaks valinud armukadedad mehed. See on eriti nõme, sest tegelikult on eesti meeste vähene armukadedus just see põhjus, miks Eestis on hea elada. Kuigi Lust armastab fakte väänata, olen aru saanud, et lahkus ta eestits siis, kui oli veel ise sellises õrnas eas ja maailmapilt suhteliselt roosat värvi. Miks küll tema arusaam oma kodumaast nüüd nii tumedad toonid on võtnud? On see kadedus, nukrus, igatsus? Enese vabandamine, otsuste põhjendamine?
Ei tea, selge on aga see, et pole mõtet kirjutada, kui siinsetest inimestest ja kommetest miskit ei tea. Ainult fakt, et "üks sõbranna rääkis..." Vabanda, aga see pole aktsepteeritav. Eks tule ja vaata parem ise - eesti naine käib ringi meigituna ja on moodsalt riides. Kunstrindade pärast pole ka kedagi koju vannituppa aheldatud. Aga kui sinu sõbranna end meikida ei oska, kasutab karjuvalt punast huulepulka ja elektrisinist laovärvi, olles ise kahvatu hall hiireke, no pole ju ime, et mees ütleb, et ta näeb välja nagu prostituut.
Ja kui sinu teisel sõbrannal on ikka jämmid või kõverad jalad, siis on täitsa mõistetav, miks mees tal minit kanda ei luba. Põhjuse tegelik välja ütlemine lõppeks muidugi mehikesele tõsise traumaga, seega jätab ta pigem armukadeda mehe mulje, mis teha. Kulla Katrin, ega kriitika ei ole veel armukadedus.
Tegelikult leidsin “Lustinurga” kommentaare lugedes veel ühe hea põhjuse, miks Eestis on hea elada. Eesti naised on sügavalt usklikud. Nimelt usuvad nad legendi, et siin ongi maailma kaunimad naised. Et see müüt ei puruneks, pingutavad nad nüüd nii, et vahel läheb see lausa üle võlli. Kommentaarides väidab iga teine naine, et vot tema püüab ikka kaunis paista vaid iseenda jaoks. Jutt jumala õige, kui me oleks psühholoogid ja harutaks selle protsessi samm sammu haaval lahti.
Tegelikult on aga esmased põhjused siiski lihtsamad. Mõni näiteks just üritab sellega oma meest armukadedaks muuta, sest eesti mees ju seda pole, aga vahel nii tahaks tuld ja sädemeid. Mõni toidab oma ego, sest hirmus oleks avastada, et ollakse juba vana känd ja mängust väljas. Enamus aga ehib end, et mitte kaotada mehikest mõnele edevamale harakale. No ja loomulikult on siiski alati ka neid, kes tahavad oma mehe silmis ilusad näida. Tõsi, enne võiks nad mehelt küsida, milline ilu nimelt neile meeldib.
Jah, Eestis on hea elada - käi ringi nagu prostituut ja tegelikult keegi ei köhi. Kui siis vaid sa ise, peale külmetamist. Sest miniseelikuid ja nabapluuse meie ilm ei soosi.
Segane lugu sai. Ei saa enam isegi aru - on meil siis hea elada siin või ei. Ja kas sellel ongi tähtsust? Eelkõige tuleb mingi aja lihtsalt ära elada. Kuigi jah, see lamba kombel määgimine pole enam kõige ahvatlevam elu.
