Oli 1. september ja esimesse klassi oli läinud minu vanim poeg. Kuna ta läks kooli 6-aastaselt, oli ta mõnevõrra sotsiaalselt ebaküps. Sestap oli tal kombeks peale kooli helistada iga natukese aja tagant: "Millal sa koju jõuad?"

Järjekordne selline päev, mil poiss oli helistanud mitukümmend korda ja mina olin jõudnud juba sellisesse staadiumisse, et olin lõpuks mitu korda keelanud tal endale helistada. Keelust ta aga end häirida ei lasknud. 

Ühel päeval läksin töölt otse trenni. Olin riietusruumis, kui telefon helises. Vaatasin, jälle poiss helistab! Vihastasin korralikult ja röögatasin telefoni: "No mida sa jälle tahad!?"

Hetk vaikust ja siis küsitakse minult viisakal häälel: "Tere õhtust, kasvataja Milvi siin. Tahtsin küsida, millal Te Ukule järele tulete?"

Abikaasa pidi noorema poisi lasteaiast ära tooma ja oli unustanud. Ja kasvataja Milvi on oma olemuselt selline vanakooli daam. Alati viisakas ja malbe....

Sinuga juhtus piinlik lugu ja tahad võita kasti jäätist? Vaata SIIA!