Piinlik lugu: kolleeg pani arenguvestlust pidanud kasvataja lapsevanemaga paari

Minu elus on olnud palju piinlikke hetki, kuna olen ise noor aktiivne suhtleja, kes tihti käitub impulsiivselt. Aga paneks siia kirja viimati juhtunud punastama paneva hetke.

Olen noor lasteaia õpetaja. Ja kuna käes on kevad, siis on lasteaias käes aeg taas arenguvestlusteks. Istusin siis mina ühe lapse isaga laua taha maha, et rääkida tõsist juttu tema lapsest ja arengust ning kõigest muust olulisest, mis lasteaias lapsega sünnib.

Kui poole vestluse pealt lendas sisse üks vanem kolleeg, marssis julgelt laua juurde ja küsis kõva häälega, et kas see ongi minu noormees. Ja veel kiitval toonil jätkas juttu, et olen endale kena peika välja valinud, nii sirge ja pikk teine. Ma hetkel ei suutnud kohe reageerida, kuna see tuli nii ootamatult ja siis tundsin, kuidas ma näost punaseks muutusin ja kokutama hakkasin. No nii piinlik oli.

Sest see "härra issi" oli tegelikult küll üpris kena noor mees. Suutsin siis kuidagi paar lauset üle moka otsa visata, et vabandust meil siin käib arenguvestlus, ja et see ei ole minu noorhärra.

Siis kohmetus ka minu vanem kolleeg ja kadus rühmaruumist kui tornaado. Ja mina pidin siis pool kohmetunult oma arenguvestluse kiiruga lõpuni viima, et saaks lõpuks minna ja häbist maa alla vajuda. Aga naljakas on sellele nüüd siiski tagasi mõelda ja naljakas on see, et see ei olnud kord, kus ma endale ise piinlikust valmistanud oleksin, vaid see töö tehti minu eest ära!

Sinuga juhtus piinlik lugu ja tahad võita kasti jäätist? Vaata SIIA!