Pettunud patsient: kui oled ikka juba üle 40 ja sind on nõukaajal ravitud, siis tänapäeva meditsiiniga pole sul midagi peale hakata
Kui vaadata seda keelatud ravimite nimekirja ja neid mimme, kes alles koolipingist tulnutena valivad meie jaoks ravimeid, siis pole ka imestada, et nõukogude aegse karastuse saanud inimestel need ravimid vaid "möh" teevad ja miski ei muutu. Nii siis arstid kirjutavad järjest suuremaid annuseid ja suuremaid koguseid, et miskigi mõikaks - lõpptulemuseks on ikka see, et sul jääb valida kas rahvameditsiin või siis noa alla minna.
Kusjuures, tuleb tunnistada, et Soomes on lugu samasugune. Kui tahad abi saada, siis pole just eriti valikut. Sulle antakse sealt retsept aspiriinile (müstika siiani minu jaoks) ja saadetakse koju. Soomlastega ehk võetakse midagi rohkemat ette, kuid eestlastega - ole kaua tahes seal olnud - ikkagi sama lugu. Pole ime, et eesti arstid Soome palga peale jooksevad - rohkem polegi vaja teha, kui patsient ära kuulata ja sinna juurde siis aspiriini soovitada. Või siis neid meie käsimüügiravimeid. Muidugi, kui ennem tervis nii kiiva ei lähe, et kiirabi peab järgi Soomes kutsuma. Siis ehk teevad mõne analüüsi kah.
Eestlased siin kodumaal aga vaatavad piiri taha - ehk siis kasutatakse ära kõikide tuttavate liikumine sinnapoole Vene piiri, et kätte saada mõni ravim sealtpoolt - need ehk aitavad kah. Nendega suudad välja vedada oma tööpäevad pooltõbisena . Süües kangeid Venemaalt pärit rohtusid, tunned kuidas tervis hakkab töötamise käigus vaikselt paranema. Loobud eestimaise apteegi teenustest - sest sa pole nii rikas, et süüa seda kallist kraami sisse sellistes kogustes, mida oleks vaja. Pigem kasutad Venemaal toodetud kraami ja sööd seda keemiat vähem sisse.
Arsti juurde minnes ja küsides nendelt vanadelt arstidelt, et miks meil ei võiks olla neid ravimeid, siis nad kehitavad õlgu. Nad ei tea - räägitakse et NÜÜD on need tervisele ohtlikud. Ometigi vaatad passi ja mõtled - sa oled seni nende ohtlike ravimitega elus ja pole sugugi maha surnud. Sinu vanemad samamoodi - kõik on saanud neid Venemaal toodetud ravimeid.
Samas arste on kohati nii vähe, et tõsiselt haige inimene ootab ennast EMO ukse taga oimetuks, kui ta sinna öösel ja kiirabiga ei satu. Siis kah pooljõuga tahetakse panna sulle tilguti, teha vereanalüüs ja muud x toimingud, mille sa oled teinud juba perearsti juures ning lootusetult üritad seletada arstile, et need rohud, mis sulle kirjutati, ei võta ära valu. Sa tead, mida sulle vaja oleks, et sellest kõigest välja tulla. Röntgen ei näidanud kuu tagasi, et sa peaks veel noa alla minema, kuid sellest valust tahad lahti saada. Lõpuks visatakse sind uksetaha EMO-st ja sa seisad silmitsi sellega, et sa valutad. Sind ei aidatud ja ainus mida sa said, oli see, et raiskasid visiiditasu.
Lõpuks hakkad otsima tagauksi ja leiad tee mõne arstini, kes on sinuga sama vana või vanem - kes mõistab olukorda ja lahendab selle teema. Lõpuks saad sa teada, et kuna sul puudub eelnev meditsiiniline ajalugu EMO-s selle kohta, siis seal ei saa neid rohtusid - sa oled järsku narkomaan.
Nii ongi - kui sa oled ikka juba üle 40 ja sul on elus kokkupuuteid olnud meditsiiniga ja sind on vanal nõukogude ajal ravitud, siis tänapäeva meditsiiniga pole sul midagi peale hakata. Ainus millele saad loota oled sa ise ja see, et kui suudad ikka ise endale diagnoosi panna - siis saad ka ravi, sest ehk kümnest arstist üks on vanem kui sina ja mõistab - nende mimmide "möh" ravimitega ja noorte arstide ravimeetoditega pole sul midagi peale hakata.
Kui ei ole surmatõbi, saad ikka Venemaa rohtudest abi. Aga see eeldab, et sul on tuttavaid, kes käivad Venemaal.
