Mäletan juhust, kui käisin oma perearsti vastuvõtul ja kurtsin kõhuvalu. Arst vaatas mulle otsa, vaatas oma arvutisse ja ulatas mulle kena värvilise reklaamlehekese, mis kujutas mingite vitamiinide reklaami.

See oli ka kõik, mida tol korral arst minu ravimiseks ette võttis — ei mingeid analüüse ega soovi mind pikemalt kuulata, rääkimata läbivaatusest. Soovitas vaid vitamiine osta ja kui valu ikka üle ei lähe mõne nädalaga, siis paastuda.

Kahe nädala pärast läksin ma otsejoones haiglasse operatsioonile, kuhu mind erakorralise meditsiini osakonnast edasi suunati. Sealne kirurg ja arst imestasid ikka silmnähtavalt, et ma perearstilt abi ei saanud. Operatsioon kulges kenasti, mingeid vitamiine ja reklaamlehti haiglast välja saades mulle kaasa ei antud. Anti hea sõna ja tunne, et olen olnud oma ala tippspetsialistide käe all.

Hiljem, operatsioonist kuuldes, läks perearst näost täiesti punaseks ja poetas kohmetult, et ma olevat nii noor inimene, et ta arvas selle kõhuvalu mööduva nähtusena. Mis seal ikka, lahkudes poetas perearst mulle järgneva reklaamlehe - sel korral taas mingite vitamiinide tutvustamiseks, mis pealegi olid hiljem lugedes, rasedatele mõeldud.

Järgmine meenutus on ajast, kui ma viirushaigusega võitlesin ja perearsti juurde haiguslehte võtma läksin. Istusin ja ootasin ukse taga. Nagu ikka, võtab see mõnel päeval ka rohkem aega. Selle aja jooksul jõudsin ära näha lausa kaks erinevat ravimiagenti, kes viisid kinkepakke nii minu arstile kui ka teistesse kabinettidesse. Ju siis ka neid ilusal paberil reklaamlehti, sest siis kui mina uksest sisse läksin, ulatas mu kõrgelt haritud arst lisaks vajalikule paberile ka kaks ilusal läikival paberil reklaamlehte.

Sel korral oli üheks reklaamitavaks tooteks seedimist soodustavad dražeed. Milleks mulle need? Et kui viirushaigus, siis inimese seedimine vajab lisatuge? Siin on isegi oma loogika. Teine paber oli erinevaid valusid vaigistava kreemi tutvustamiseks. Kuhu mul seda määrida? Ehk otsmikule palaviku vastu? Arst pahandas mu pärimise peale ja teatas pahuralt, et kunagi ikka võib mõni koht kehal valutama hakata ja siis on hea, kui rohi juba olemas. Aga ausalt öeldes polnud mitte sõnagi selle kohta, kuidas praegusest viirushaigusest kiiremini terveneda.

Minu viimane käik arstile oli kuu aega tagasi ja siis anusin perearsti, et ma saaksin teha allergiatestid, sest hingamine oli raskeks muutunud uude majja kolides ja samuti tekkisid kehale sügelevad punnikesed. Eeldasin, et tegemist võib olla allergiaga, aga arst arvas ilma analüüse tegemata, et tegemist võib olla siiski vaid vitamiinipuudusega ja juba tuttaval moel libistas mulle reklaamlehe, millel olev toode pidi ikka väga hea olema.

Võib-olla olen ma liiga kergesti ärrituv, aga nüüd otsustasin omade kuludega teha need testid siiski ära. Ja nagu ma ise arvasin, siis oligi tegemist allergiaga. Sain teada, millest hoiduda ja mis ravimitega leevendada vajadusel haigusnähtusid. Ütleme nii, et tasemel arstiabi ja meeldiv pealegi. Reklaamlehti ei jagatud, küll aga retsept.

Paar päeva tagasi tegin avalduse perearsti vahetamiseks. Samas loodan, et mul perearstile üldse asja poleks, sest ka vesteldes sõprade ja perega, tuli välja, et reklaamlehtede jagamisega ei tegele mitte ainult minu perearst, vaid ka enamik teisi. Ja nende ukse taga, kes sellega ei tegele, on nii pikk nimekiri patsientidest, et uusi nad juurde ei võta.

Oleks aeg ravimiesitlejatega midagi peale hakata, sest ma ei pea usutavaks, et perearstid vabatahtlikult ja ilma midagi vastutasuks saamata neid lehekesi jagavad. Ja loomulikult mind ei häiri mitte see, et nad väikest palgalisa teenivad, vaid see, et nad pühenduvadki mitte inimeste ravimisele, vaid täiskohaga ravimite reklaamimisele.

Lõpuks vabandan ma kõikide arstide ees, kes teevad oma tööd südamega ja asjatundlikult. Mitte ühelgi erialal või teemal ei saa üldistusi teha. Mina austan ja hindan ka jätkuvalt Eesti arste, isegi perearste.