Raekülalased asusid oma postmodernistlikku jaamahoonet ja selle läheduses olevaid elavaid puid kaitsma.

Kasutud kodaniku tööriistad
Nüüd on rauteejaam lammutatud, kuigi Raeküla rahvas kasutas kõiki kodanikele antud tööriistu, et Eesti ainsa postmodernistliku jaamahoone asemele ilmetut tanklat ei ehitataks.

Esimese tööriistana viidi kogukonnas läbi küsitlus, mis näitas, et jaamahoone on südamelähedane ja on täitnud kohvikuna raekülalaste jaoks puuduva lüli. Lisaks ähvardab tankla ehitamine männiku kaotust.

Peeti ära rahvakoosolek, kus elanikud pakkusid jaamahoonet kasutada ühe osana tankla hoonestusest. Ega tookord võideldud tankla vastu, vaid jaamahoone säilitamise eest. Kohal olid nii Olerexi esindajad kui linna ametnikud. Olerex ei näinud võimalust hoonet säilitada ja jäi enda juurde, et tankla tuleb tüüpprojekt, sellisena nad esitasid ka oma joonised linnavalitsusele.

Seltsid kasutasid järgmise tööriistana pöördumist Muinsuskaitseameti poole palvega võtta Raeküla raudteejaam kui Eesti ainus postmodernistlik jaamahoone kaitse alla. Ka sellest sammust polnud kasu, jaamahoone jäi kaitseta.

Rail Balticu liin
Kui oli näha, et hoone ise on kaitseta, pöördusid Pärnu linna ühendused maavanema poole järelevalve menetluse teostamiseks Riia maantee 116 kinnistule projekteeritava Olerexi kütusetankla ehitamise suhtes, tundes muret tankla kui Pärnut läbiva Rail Balticut takistava teguri pärast. Ning alles selles staadiumis pöördus avalik arvamus tankla ehitamise vastu.

Kõige selgem vastuargument tankla ehitamiseks laekus majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumilt. Rail Baltic on kavas ehitada täies ulatuses kahe rööpapaariga, mistõttu raudtee kaitsevöönd laieneb Riia maantee poole vähemalt ühe kuni kahe raudtee laiuse võrra sõltuvalt planeeringust.

Kokkuvõtvalt ei toeta ministeerium kütusetankla ehitamist raud- ja maantee vahelisele alale. Tehnilise järelevalve ameti kirjas tõdetakse samuti, et tankla ehitamine võib teoreetiliselt mõjutada Rail Balticu ehitust. Sellel seisukohal on minister Parts, kinnitades Riigikogu infotunnis – Rail Balticu Pärnu peatus tuleb ja tankla võib kahjustada trassi ehitust läbi Pärnu linna.

Kohtutee

Sellest hoolimata, et tankla võib ohustada Rail Balticu trassi läbi linna, andis Pärnu linnavalitsus 19. jaanuaril 2012 jaamahoone lammutusloa. Kogukond kasutas ära viimase tööriista ja kaebas lammutusloa väljastamise kohtusse. Ka see ei andnud tulemust. Raha võim.

Kuigi kogukond on kasutanud ära kõik seadusega kodanikele antud tööriistad, on Eesti ainus postmodernistlik jaamahoone jäänud minevikku. See on suur löök kogukonnale, kadunud on usk, et raha võimu saab murda. Kas raha võim takistab ka Rail Balticu peatuse Pärnu linnas ja kiirrong Euroopasse vurab trassil, mis Pärnut ei puuduta?

Ehk oli tegemist hoopis hea äriideega – panna riik sundseisu ja Olerex, nüüdseks AS Aqua Marina müüb omandatud kinnistu riigile, maksumaksja raha eest peab maa tagasi ostma, kui me Rail Balticut tahame linna suunata mööda praegust trassi. Trass on ette nähtud 1435 mm standardil põhineva Rail Balticu kiirrongi koridoriks, et tulevikus oleks võimalik ehitada suunal Tallinn-Pärnu-Riia raudtee, mis võimaldab rongil sõita kiirusega kuni 240 km/h.

Puugi teooria
Aasta on möödas ajast mil avalikkuse ette jõudis teave tankla ehitamisest Raeküla raudtejaama. Eesti ainsa postmodernistlik jaamahoone on lammutatud, kuid tanklat pole. Riiklikult on otsustatud Rail Balticu trass läbi Pärnu Riia suunas. Nüüd jõuangi puukide juurde. Mäletate kui kiiresti muutus erastamine ärastamiseks? Nüüd on samasugune olukord – kes aga vähegi tutvusi saab kasutada, omandab Rail Balticu võimalikul trassil maatüki ja paneb oma putka ülesse. Trassi ehitamisel on riigil (maksumaksjal) maa tagasiostu kohustus. Ja riik plekib maa kinni, küsi palju tahad. Kas pole hea äriidee?

Üks puuk on juba küljes – Olerex omandas Raekülas kinnistu, mille maksumaksja suure raha eest peab ära ostma, kui tahame Rail Balticut suunata mööda praegust trassi. On ju kõige kindlam ja ka kõige odavam endine trass Pärnu - Riia, mis küll pärast Raeküla on käigust maha võetud, kuid muldkeha on alles.

Neid puuke võib kogu trassil veel tekkida. Olemasolev raudteekoridor koos ettenähtud kaitsetsooniga on juba riigi omand. Iga jupike, mis juurde tuleb osta, on suur lisakulu. Rail Baltic on kuulutatud riiklikult tähtsaks objektiks, seega saab kogu trassil kehtestada ehituskeelu vöönd, kuniks on lõplikud otsused trassikoridoriks tehtud.