Pahatahtlikud prügipäkapikud teevad meelehärmi!

Viimased aastad on meie ellu toonud prügimajandust reguleerivaid seadusi ja ettekirjutusi. Seda kõike täiesti õigustatult, sest paljudel meie hulgast puudub vähimgi arusaam keskonnahoiust ja kultuursest jäätmemajandusest. Puuduva iseregulatsiooni tõttu on riik pidanud seadustega vahele astuma ja nii mõnegi indiviidi pahameeleks kinnistu juurde kuuluva prügikasti kohustuslikuks tegema.

Kohustuslik jäätmemahuti tekitab palju vastuseisu. Kõige labasema argumendina väidetakse prügi puudumist. Organiseeritud prügiveo vastalised taovad kahe käega vastu rinda ja jutustavad suure suuga ülejääkide komposteerimisest ja põletamisest. Viimane tegevus on keskonna suhtes eriti silmakirjalik.

Millegipärast reaalne elu ei kinnita seda ja rämpsu tekib kõigil, iseasi kuidas sellest lahti üritatakse saada. Kahjuks lähevad selle nimel käiku ebaausad võtted ja otsene parasiteerimine teiste arvelt. Kasuahne inimloomus vahendeid ei vali. Isiklikust taskust mõne euro säästmiseks tallatakse kasvõi üleaedne jalge alla. Milleks omada prügiurni kui naabril on, taotleks omavalitsuselt tollest kodueelarvet kurnavast kohustusest vabastust ja sokutaks äraviskamist vääriva kaaskondsele kuuluvasse konteinerisse.

Töötan firmas, kus tekib suhteliselt vähe prügi. Meie tarvidused rahuldaks täiesti olemasolev 240 liitrine mahuti. Tühjendamist vajaks see vaid korra kuus, kontori ülejääkidel on see hea omadus et need ei levita ka paha lõhne. Seega poleks prügiautoga ka kiiret. Kahjuks asub meie kontor keset eramajadest ümbritsetud aedlinna. Sealt need hädad algavad. Ümbruskaudne seltskond  „kellel kunagi prügi ei teki“ suudab meie mahuti täita paari päevaga, hoolimata ettevõtte aiaga piiratud territooriumist. Vastuabinõuna sai viimase hädaga ostetud lehmakett ja suur tabalukk, et ikka „pahatahtlikult“ konteiner lukustada. Ei avitanud seegi, mustad kotid olmejäätmetega ladustatakse lihtsalt kontori ukse taha. Küll nad hoolitsevad äraviimise eest. Ülbikutel on õigus, tellitaksegi plaaniväline jäätmeveok, ei saa ju prügisse uppuvat äri edendada. Solgi alla matuvasse teenindusasutusse ei astuks sisse ükski klient. Firma maksab, täielik kommunism.

Siinkohal olekski kohalikele omavalitsustele suur palve, et pole mõtet kergekäeliselt vabastada kinnistuomanike kohustuslikust prügikastist ja lepingust jäätmefirmaga. Ilus jutt  prügi puudumisest kuulub ilukirjandusse, millel puudub vähimgi tõepõhi. Isiklikud kulud soovitakse lükata vaid teiste kaela.

Mis puutub meie firmasse, siis otsustasime edendada Eesti majandust ja soetada videovalve, põhjuseks ikka need päkapikud, kes toovad kommide asemel solki  õuele.  Ettevõtjad ei pea kinni maksma ümbrerkaudsete toidujääkide, aiaprahi, pakendipandita ja muu sellise sodi utiliseerimist. Peale tehnika sisse seadmist saab iga pahareti kohta avaldus tehtud politseisse.