Jumala asemiku rolli  täitev Benedictus XVI tegi õigustatud valiku, kui otsustas ametist tagasi astuda. Ristiusu eest seisjana pole enese ameti ohverdamises midagi häbiväärset, sest paavst tegi seda, mida kristlasena tegelikult tehaksegi. Selleks, et kristlikud traditsioonid säiliksid, ongi selle eestseisjatele vajalik terve mõistus ning tipptasemel tervis.

Kui ühel hetkel enam ei jõuta, siis pole sellest midagi. Oleme ju kõik näinud teleri vahendusel kaadreid Johannes Paulus II, kellel tundus elu viimastel aastatel olevat vaid nii palju rammu, et korraks viipeks käsi tõsta. Peab tõdema, et magav ning tervisehädade tõttu uimane paavst ei mõju ristiusule just kõige motiveerivamalt.

Nii Vatikan kui ka selle elanikkond on väike ning kodaniku staatuse saavad vaid valitud. Ristiusu eest seismine on vajalik, kuna see on osa Lääne kultuurist ning samuti omab tähtsat rolli kasvatusel. Paavst Benedictus XVI nägi, et ei suuda olla enam eeskujuks ning tegi õige valiku, astudes tagasi.