Aga kommunikatsioon ja side on iga organiseeritud ühiskonna närvivõrk. Selleks, et kirjal rajanev kultuur oleks jätkusuutlik, on vaja spetsialiste, kes kirjamärkide tähendused uutele põlvkondadele edasi annaks. Selleks auväärseks persooniks on õpetaja. Paljud muistsed tsivilisatsioonide tähemärkide süsteemid on vaikinud, sest kaasaega pole kandunud nende kultuuride tähemärkide järjepärasuse kandjaid.

Tänaste päevade kuumaks sündmusteks on õpetajate streik - nad nõuavad endale õiglast palka. Missugune on õiglane palk? Selleks, et sellele küsimusele vastata, peame me vaatama meie ühiskoona ja riigi geograafiat ja kliimat, sest emakene loodus määrab sootsiumi töörütmi ja ökonoomika.

Geograafia õpiku andmetel on Eesti maksimaalsed õhutemperatuurid meteoreoloogiliste vaatlusjaamades olnud 29-36˚C ja minimaalsed õhutemperatuurid -27- (-43) ˚C ning püsiva lumekatte kestvused 76-135 päeva. Nagu me näeme, on talveperioodil meil eluohtlikult madalad temperatuurid. Ja nüüd, kui ma vaatan neid karme klimaatilisi andmeid, siis minu silmad jäävad seisma arvuti kõrval oleval raamatul, kus on kujutud uhkel tantsiskleval ratsahobusel legendaarset Doni kasakate atamani, kelleks oli krahv Matvei Ivanovitš Platov.

Seda silmitsedes meenub mulle ajaloo tund, kus õpetaja rääkis Napoleon I sõjakäigust Venemaale. See sõjakäik lõppes Grande Armée hävinguga Venemaa pakases. Prantslastele sai saatuslikuks suverõivastus, mis ei sobinud Venemaa klimaatiliste oludega. Paljud prantslased külmusid surnuks, kui nad mahapõlenud Moskvast taganesid. Napoleoni kavaleristid olid sunnitud sööma kurnatusest ja näljast mahalõppenud ratsahobuseid ning siis asusid tegutsema Vene partisanid ja Platovi kasakasotnjad, kes õnnetuid prantslasi piikidega surnuks torkasid.

Nagu näeme eelnevate näidete varal, on kliima määrava tähtsusega, et inimene oleks võimeline tegutsema. Seega peakski elementaarne palk olema selline, et inimene suudaks omale soetada elamispinna. Eluaseme hind on määrava tähtsusega töö otsimisel - inimene peab ju kuskil elama. Lisage veel siia bensiini ja elamiskulud.

Ma olen mõelnud, et kui meil räägitakse miinimumpalgast ja praegu õpetajate palkadest, siis kas keegi poliitikutest ja riigi ökonomistidest ning tööandjatest on mõelnud sellele, et missugune peab olema palk, et inimesele luua elementaarsaed elamistingimused ja ka ellujäämistingimused meie kliimatilistes oludes. Kui vaadata meie miinimumpalga numbrit ja õpetajate palku, siis jääb küll selline mulje, et meie riigi otsustajatel olid vist siis popipäevad, kui õpetaja rääkis 1812. aasta Isamaasõjast ja kui geograafia tunnis rääkis õpetaja maakaartide ees Eesti klimaatilistest oludest.

Minu kadunud vanaisa Nikolai Grinin oli nõuka ajal Mooste kooli direktor. Ta on mulle rääkinud, et kui ta tuli Mooste kooli tööle, oli tema esimene tähelepanek see, et heimatstiilis lossi kütmiseks jääb puid puudu. Nikolai hakkas kohe viga parandama – ta oli nagu kindral, kellel oli vaja lahendada matemaatiliselt kaartide peal ressursside planeerimise ülesanne. Ta võttis lossikorpuse plaanid ja hakkas välja rehkendama, kui suur on lossiruumidekubatuur ning kui palju on vaja talveperioodil kütta, et hoone oleks normaalse temperatuuriga. Kui ta oli arvutused ära teinud, läks ta rehkendustega nende inimeste juurde, kellest olenes puude saamine. Ta sai koolile vajalikud küttepuud.

Ma tahaks, et tehtaks matemaatikal rajanev teadustöö, kus arvutaks välja inimlik ja õiglane miinimumpalk lihttöölisele ja kõrgharidusega palk koolmeistrile - sest matemaatika on teaduse ja ühiskonna protsesside modelleerimise kuldvõtmeke.