Olge inimlikud, kallid netikommentaatorid

Hiljuti kuulsin lauset, et õnnelikud inimesed ei tee teistele haiget, ning kohe läksid mu mõtted netikommentaatoritele. Me ei saa neid lugeda õnnelikeks inimesteks, kuna nemad naudivad teistele haiget tegemist. Neil on alati midagi öelda, isegi kui nad asjast mitte midagi ei tea.

Internetis artikleid lugedes ja sirvides jäävad silma negatiivsed kommentaarid. Nendel artiklitel, mis on huvitava lähenemisega või need, mis kajastavad kõmulist uudist saavad väga palju negatiivset vastukaja. Samas hästi kirjutatud  või ebahuvitavaid artikleid ei kommenteerita, sest raske on ju öelda kaasmaalastele midagi head huvitava mõtte eest. Seega võib kommentaaride arvu järgi otsustada, milline on artikkel.

Selle algse tsitaadi juurde tagasi tulles võib väita, et need inimesed, kes teisi internetis pori ja sõimuga pilluvad, pole oma eluga rahul. Tundub, et neil on selline mõtlemine, et kui neil on halvasti siis ei tohi ka teistel hästi olla. Kahju, et nii raske on öelda oma kaasmaalastele midagi positiivset, kuid negatiivsust ja sappi jagatakse küll ja küll. Ka siis, kui armsatel kommentaatoritel pole midagi mõttekat öelda, võtavad nad sõna.

Seega, kallid kommentaatorid, mõelge enne kui te midagi kirjutate, sest öeldakse ju, et ära tee teisele seda mida ei taha, et sulle tehakse. Kindlasti võite mulle siia teada anda, miks on teil nii suur vajadus halba kirjutada. Ma usun, et on ka teisi kaasmaalasi, keda huvitab see, mis põhjustab teie tungi midagi halba kirjutada.