Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Nõuandeid lõpukirjandi kirjutamiseks: üks kord elus võib end ju raamidesse toppida!

 (36)
Nõuandeid lõpukirjandi kirjutamiseks: üks kord elus võib end ju raamidesse toppida!

Juba tuleval esmaspäeval, 25. aprillil kirjutavad abituriendid taas küpsuskirjandit. Mitu minu tuttavat abiturienti on kurtnud, et nad on terve gümnaasiumiaja peale kokku kirjutanud vaid paar kirjandit ning tunnevad end ebakindlalt. Siin on minu kollektsioon nõuannetest, kus on nii laenatud ideid kui ka minu enda omi.

1) Ära ürita vägivaldselt suruda mõnda varem kirjutatud õnnestunud kirjandit sellele lähedase teema alla. Siis võib kergesti teemast mööda kirjutada - see olevat kaunis sage viga lõpukirjandite puhul.

2) Oluline on kirjavigade vähesus. Kirjand võib olla eeskujulike mõtetega, väga hea mõttearendusega, kuid kui kirjavead on sees, on ka üldmulje madalam. Võta näiteks kas või mingi oluline dokument, mis on hariliku pliiatsiga kortsus vihikulehele kirjutatud - ei tekita ju usaldust? Üle tuleb kontrollida ka nimed-daatumid. Hooletusest võib tekkida vigu ja seega tuleb kogu tekst n-ö külmalt läbi lugeda.

3) Soovitaksin tõsiselt läbi mõelda, kas oled oma seniste kirjandite jooksul olnud tugevam kirjanduse/kultuuri teemal või üldteemadel. Kipub olema nii, et need, kes üldteemades on tugevamad, mõtlevad, et avaldavad kontrollijatele riigieksamil kirjandusest kirjutades muljet, kipuvad halvemaid tulemusi saama. Üldiselt kipuvad kirjandusega seotud teemad tihtipeale kindlama peale minekud olema, sest tulemused on tavaliselt üldteemadest paremate hinnetega. See aga ei tähenda, et sa peaksid kirjanduse teema valima. Kui aga tunned, et oled kirjanduses tugevam, lugemus on hea, siis lase minna - kirjanduses on raskem liiga üldiseks minna ja teemast mööda kirjutada.

4) Teema puhul on möödakirjutamine üks suuremaid probleeme. Minu kunagine eesti keele õpetaja soovitas vaadata pealkirja kui sõnalist tervikut, kus iga sõna kannab mingit ideed. Seega peaks kogu kirjand selgitama lahti nii pealkirja sõnalist tervikut kui ka iga sõna eraldi. Iga mõtte avaldamisel tuleks lähtuda täpselt pealkirjast. Kõik mõtted, mis ei taha teemasse päris hästi sobida, tuleks välja jätta või leida neile teemaga ühine alus.

5) www.ekk.edu.ee on riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse veebileht, kuhu tasub vaadata, kui sa seda veel pole teinud. Seal on kirjandimaterjale, nõuandeid jms.

6) Väldi üldistamist ja laialivalguvust. Üldteemade puhul on väga tavaline, et püütakse kirjandis öelda kõike, aga tegelikult ei öelda midagi. Seega tuleb teemat alati konkretiseerida. Näiteks pealkirjades "Loodus teab paremini...", "Kergem on lammutada kui luua" ja "Ajalugu on suur õpetaja" tuleb teemat täpsustada, mingil moel konkretiseerida. Viimase teema puhul näiteks ei vea välja üldise jutuga, vaid tuleb valida kas konkreetsed sündmused või isikud, kelle põhjal enda veendumust välja tuua.

7) Soovitaksin kasutada nii originaalsust kui ka klassikalisust. Ära hakka välja tooma šokeerivaid mõtteid (nagu „neegrid Eestist välja!“), mis võiksid mingil moel tähelepanu tekitada. On küll julmalt öeldud, kuid kirjutad sa ju seda kirjandit üks kord elus. Suru enda tunded ja emotsioonid alla ja kirjuta seda, mida tahetakse. Sa saad oma numbri kätte ja mis sest, et oled end piiranud – kannata ära - see on vaid kord elus. Sul on ülejäänud elu jooksul võimalik alatasa enda arvamust avaldada,  üks kord võib end n-ö veidike murust madalamaks teha.

8) Faktivead. Väga korralik kirjand saab pleki külge, kui on eksitud mingi numbri, nime või sündmusega. Enne mingi väga konkreetse fakti sisse toomist, mõtle väga hoolikalt läbi, kas see fakt ka tõele vastav. Proovi ka vältida üldsõnalisust („Ma arvan sellest seda...“) ja ebakonkreetsust („Keskmine sissetulek Eestis on üsna keskmine.“), mis jätab mulje, nagu sa ei teaks tegelikult, millest sa räägid.

9) Internetis surfates käi väitlusringide lehtedel: sealt saad väga häid väitlusteemasid, mida õhtul köögilaua ääres vanematega arutada. Kasuks tulevad sellised ühiskondlikud teemad nagu näiteks Eesti osalemine välismissioonidel, homoabielude legaliseerimine Eestis, kas USA roll globaalse politseinikuna on õigustatud, kas matemaatika riigieksam peaks olema kohustuslik, kas ma olen oma riigi üle uhke, kuidas tõsta Eesti iivet jne.

10) Soovitan teha "kondikava", kuhu paned märksõnade või teesidena kirja mõtted, mida hiljem arendama hakkad. N-ö ämbliku süsteem. Siis on sul selge siht silme ees ja tead täpselt, mis mõtet arendad või kuidas mõtteid ühendada. Ka kaob võimalus, et kirjutad mööda, mis on nii tavaline nende kirjutajate puhul, kes võtavad ette mustandipaberi ja lihtsalt hakkavad kirjutama. Mõttelend on küll olemas, kuid kuna sul ei ole tervikut silme ees, siis kaob ka suund ära.

11) Iga lõik algab juhtmõttega ja järgneb teemaarendus. Lõigud tekivad erinevatest mõtetest, mitte ei ole selle jaoks mõeldud, et tekstis "õhku" ka oleks. Seega pane iga mõttearendus oma lõiku. Iga lõik lõppeb antud teemaarenduse kokkuvõttega - mida sa täpselt sellest mõttest järeldada tahad.

Loe veel

12) Pane lõigud loogilisse järjekorda nii, et üks mõte kasvab teisest välja. Kui vahel on isegi teine vaatepunkt, soovitaks selle ära märkida või teha viide eelnevale lõigule. Ühesõnaga tuleb lülid omavahel ühendada.

13) Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta alati pärast sisu lõpetamist. Siis on tervik paremini silme ees ja näed, mida saab järeldada ja mis on üldised eesmärgid.

14) Lausestuselt on oluline, et sa ei kasutaks sellise keerukusastmega lauseid, mille kirjavahemärke sa ei oska panna. Ka ei tohiks vaid lihtlausetega piirduda. Proovi iga lause sellise nurga alt läbi mõelda, et ta oleks lollikindlalt kirjavahemärgistatud.

15) Ära kaldu kantseliiti, ametlikku kuiva keelde, vaid proovi olla ladus. Minu nipp on olnud selline, et ma panen teksti esmalt kirja just nii nagu ta mulle pähe tuleb - on ju olulisem see, mis kirja läheb, pärast on kohendamine ju hoopis väiksem pingutus. Ka olen vaadanud, et siis muutub tekst palju ilmekamaks, kui siis, kui hakata kohe õiget lausestust välja mõtlema. Küll pärast jõuab.

16) Võta aega, et kogu kirjand hiljem läbi lugeda. Kirjutades jäävad mõned konksud kahe silma vahele, kuid just need kipuvad hiljem kätte maksma. Soovitan kirjandi läbi lugeda mitu korda: komade asjus (vaatad vaid lauseid ja lausestust, sisusse ei süüvi), siis numbrite asjus ja lõpuks üldise ülesehituse teemal.

17) Ära too liiga lihtlabaseid näiteid ("Tõde ja õigus", "Kevade" jms) - parandaja loeb 255 korda, kuidas Krõõt ja Andres Vargamäel elasid ja tal võib lihtsalt üle visata. Ole kaval ja proovi panna kirjandisse mõni selline raamat, mis pole kohustusliku kirjanduse nimekirjas.

18) Millegagi ei tohi liialdada - kasuta maksimaalselt kahte tsitaati.

19) Mine raamatukokku (veel jõuab!) ja laenuta sealt raamat, mis on paksult täis 100 punkti kirjandeid. Loe ja tee oma järeldused, mille eest 100 punkti antakse.

20) Põhiline probleem on ka tänapäeval see, et kirjand on lihtsustatud: noormehed kirjutavad sellest, kuidas saaks palju raha ja tütarlapsed sellest, kuidas saaks kiiresti mehele ja palju lapsi. Ära sellele libedale teele mine!

21) Ole originaalne, ära ole igav. Mõtle kogu aeg selle peale, kas sina viitsikisd ise oma kirjatööd huviga lugeda ja kas sa saad midagi uut teada, mis sind mõtlema paneb? Ära kuuluta käibetõdesid nagu "noorus on ilus aeg", "tänapäeval peab edukas olema" ja "kõikjal meie ümber on kunst vms". See on niigi teada nii sulle, parandajale kui ka pensionärist naabrimutile poe juures.

22) 40% hindest moodustab õigekiri ja 60% sisu ning vorm. Treeni oma õigekirja ja saad juba 40 protsenti hindest puhtalt kätte.

23) Kõige hullem, mis juhtuda saab, on teemast mööda kirjutamine. Selleks istu kas või pool tundi teemade taga ja mõtle enne, mis võiks selle teema alla kirjutada, ära hakka kohe kirjutama.

24) Eesti keele kirjand ei ole ainult eesti keele ja kirjanduse tundmine. See hõlmab sind ennast ehk kõiki koolitunde. Sirvi enne kirjandit ajaloovihikut, ühiskonnaõpetust, bioloogiat, geograafiat jne.

25) Ühiskonnaõpetuse eksamivihikust ja õpikust saad ka väga häid ideid, mille üle arutleda. Küsi, mida arvavad sinu vanemad ja sõbrad neist teemadest, ja mõtle, mis on su enda arvamus.

26)Sinu kirjand mõjub kui sinu visiitkaart. Parandaja näeb sinust vaid seda paberit - seega peab see ülikorrektne olema. Ei mingit mahakriipsutamist ja parandmaist. Käekiri peab olema korralik!

27) Ära tee faktivigu nagu "paar aastat tagasi toimus terrorirünnak New Yorgis."

28) Ära üldista. Ära ütle, et "kõik inimesed arvavad nii." Kui su kirjandi parandaja nende "kõigi" hulgas ei ole, siis on halvasti.

29) Ära halvusta õpetaja ja teadlase ametit ja kooli („Kui ma siit koolist pääsen, hakkan teenima kümme korda rohkem, kui see loll õpetaja!“) Õpetaja või ülikooli õppejõud on see, kes sulle kirjandi eest punktid paneb.

30) Ära muretse, et sa ei tea ette, mis pealkiri täpselt esmaspäeval tuleb. Valdkonnad on igal aastal samad ja need on olulised. Otsusta ära, mis valdkonnad on sinu lemmikud ja vii end nende valdkondadega kurssi.

Kallis abiturient, loodan, et said siit abi ja parimaid mõtteid esmaspäevaks. Pea pool Eestit mõtleb su peale, sest kui oma laps ei kirjuta, siis tuttava tuttav ikka kirjutab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare