Noorsootöötaja: pelgalt trahvide ja peapesuga noori alkoholist ja kuritegevusest eemal ei hoia
Üks noor neiu, kes on tänaseks põhikooli lõpetanud, tõdeb, et omal ajal, kui ta oli keset probleemirägastikku, siis võitles ta kõige ja kõigi vastu, kuid kui sai ühel hetkel aru, millist elu ta soovib elada, ei olnud tema ümber enam tugivõrgustikku.
Tolleaegne käitumine oli protest ning mõeldud tähelepanu saamiseks, et lähedased kordki mõistaksid, kui valus tal on. Saamaks tähelepanu, leidis neiu, nagu ka enamik noortest, endale seltskonna, kellega käidi koos. Aega veedeti nii kesklinna kaubanduskeskustes kui ka sõprade pool. Järjest hakkasid tulema erinevad õigusrikkumised: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, narkootikumide tarvitamine, kaklused. See muster kordub mitmete noorte puhul üha uuesti ja uuesti.
Paljud noortega tegelevad spetsialistid ja ka kiirabi peaarst kinnitavad teooriat selle kohta, et enamasti tarvitavad noored alkoholi kambas. Ka teisi õigusrikkumisi sooritatakse enamasti grupi survel. Kui palju on aga Eestis selle fenomeni vastu midagi ette võetud? Peamiselt saavad need noored kas trahvi või koduse peapesu, kuid käitumismustritega tegelemisele tähelepanu ei pöörata.
Aastakümneid tagasi loodi Saksamaal vastureaktsioonina noorte käitumisele selline ennetustöö mudel nagu mobiilne noorsootöö. See sotsiaalpedagoogiline mudel oli mõeldud nendele noortele, kes ei jõudnud tavapäraste noortele suunatud tegevusteni või kes sealt välja heideti. Noored, kes veetsid oma vaba aega peamiselt tänavatel hängides ning olid seeläbi ohustatud grupis ja erinevate õigusrikkumiste sooritamiseks kergemini mõjutatavad. Saksamaal on antud mudel aastakümneid toiminud ning oma vilju näidanud. Ennetustöö on efektiivsem ja tulusam kui hiljem tagajärgi likvideerida.
Mobiilne noorsootöö mudel sisaldab endas nelja omavahel põimunud töömeetodit: tänavatöö ehk noortega nende endi sotsiaalruumis kontakti loomine ja hoidmine, suunamine ning nõustamine; töö gruppidega ehk siis tööd tehakse noorte endi poolt moodustatud mitteformaalsete gruppidega, et mõjutada nende käitumismustreid, arendada nende sotsiaalseid oskuseid ning toimetulekut eluks; individuaalne töö ehk üks ühele töö noorega vastavalt tema vajadusele – minna koos arsti juurde, toetada kooli tagasi minemisel, kirjutada koos CV.
Eestisse jõudis mudel 2005. aastal, katsetusi piloteerimiseks on tehtud erinevaid. Mudelit on proovitud kohandada vastavalt Eesti oludele. 2012. aastal alustas RuaCrew KÜSK Šveitsi VÜF-i toel Harku ja Viimsi valdades ning kolmes Tallinna linnaosas: Kesklinnas, Nõmmel ja Põhja-Tallinnas, pilootprojekti "MNT kui kompleksne lähenemine: märkame noori – tänaval, kodus, koolis!". Projekti raames on viidud ellu rühmatöid noortele, pakutud tugiisik-mentori teenust ja rakendatud tänavatööd. Selle kõige kõrval on käinud ka kogukonnatöö.
Märtsi lõpus leiab aset sotsiaalne aktsioon, mille raames asetatakse linnaruumi n-ö hernehirmutised, mis on metafooriks noortele, kes tekitavad oma käitumise, lärmakuse ja olekuga kodanikes sageli hirmu. Nii aktsiooni kui ka projekti lõpetab käesoleva aasta 3. aprillil mobiilse noorsootöö seminar, kuhu tuleb ka professor Wather Specht Saksamaalt, kes on antud ennetusmudeli looja. Seminaril astuvad üles erinevad eksperdid ja spetsialistid ning viiakse läbi kogemuste koda, kus jagatakse erinevate meetodite põhiseid kogemusi.
Rohkem informatsiooni antud seminari kohta leiab RuaCrew koduleheküljelt.
