Esiteks on Mustamäel mõõdetud ühistutele ainult pool meetrit maad ümber maja vundamendi. Kõik ülejäänu on linna maa. Lasnamäel näiteks on ühistu maa reeglina pool maad naabermajani.

Käisin Mustamäe linnaosavalitsuses uurimas võimalust oma ühistu eestvedamisel parkla korda teha. Tuli välja, et seda ei saa teha. Põhjused on puhtbürokraatlikud ja väikseimagi tahtmise korral kergelt lahendatavad. Tahet aga pole.

Esimene põhjendus oli see, et ühistu ei saa linna maale midagi ehitada. Enne tuleks muuta detailplaneeringut, aga mulle teatati kohe, et: "Teie pärast keegi seda tegema ei hakka."

Teiseks ei tohi niisama lihtsalt kiviparketti maha laduda. Enne tuleks tellida keskkonnauuring ja siis projekt, millele on vaja kooskõlastusi. Loomulikult lisati kohe, et: "Teile seda kooskõlastust keegi ei anna."

Miks nii? Aga seepärast, et parkla ei tohi üheski punktis olla ühelegi puule lähemal kui poolteist meetrit. Samuti ei tohi parkla olla elava puuvõra all. Minu tõdemusele, et Tallinn on ju täis selliseid parklaid, vastati, et see oli enne – nüüd kehtib Eestis mingi uus Euroopa regulatsioon ja uusi parklaid niimoodi rajada ei tohi.

Minu küsimusele, et kus on väljapääs, vastas linnaametnik, et ega muud väljapääsu polegi, kui peame hakkama võitlema isetekkeliste parkimiskohtadega, mis sest, et need on rajatud juba nõukogude ajal ja kohati isegi killustikuga kaetud.

Kui detailplaneeringu järgi peaks kusagil olema muruplats, siis saadame aga mupo kohale ja teeme trahvi kõigile, kes pargivad seal, kus nad on aastakümneid parkinud! Sedasi linn oma abikäe välja sirutabki – autoomaniku rahakotti.

Minu arvates peaksid linnaametnikud end oma "kindlustest" välja vedama ja tulema magalatesse lahendusi otsima ja pakkuma. Praegu jääb selline mulje, et linlaste argimured ei huvita ühtki ametnikku.