Põnevusega mõtlen, kui suur protsent end kirja pannud 60 000 kodanikust end ka reaalselt kohale veab, kui plakatitega vehkimiseks läheb. Väga lihtne ja mugav on end ju suhtlusportaalis nii-öelda osalema klikkida. Tiba keerulisemaks läheb lugu siis, kui sa pead oma näo ja isikuga valitsusele vastu minema.

Ilmselt jääb meie protest kavandatava aktsiisitõusu vastu ikkagi kordades leebemaks kui soojematel maadel toimuvad meeleavaldused. Seal lendavad erinevad põlevad kokteilid ning rahvas saab politseilt gaasi ja vett krae vahele.

Internetis levivatel naljapiltidelgi on eestlaste kallal aasitud, et ainuke asi, mis meie kodanikke reaalselt vihastab, on internetivabaduse piiramine. Kõik muu kannatab kaasmaalane silmagi pilgutamata ära: palgalanguse, vabast ajast tööle tulemise, lasteaiakoha hinnatõusu. Loetelu võiks jätkata lõputult, aga interneti kallale minna ei tohi – seal elabki üks tõsine ja tagasihoidlik eestlane oma suure viha välja.

Eks seda ole näha ka seekordses protestis valitsuse plaani vastu. Vajutasin minagi "osalen" nuppu, aga oma näoga kaamerate ette pole mul kavas minna. Pärast tööandja veel näeb, et olen selline vastuhakkaja ja ettearvamatu.