Mitte noorus, vaid Eesti maakolka elu on hukas!

Eesti maaelu arengukava võib olla nii või naasugune. Selle kohta võib rääkida otse või keerutada - sättida igasugu trahve nii- ja naapidi. Võib öelda, et arengukava täitmist segab omavalitsuste rahapuudus ja lõpuks üldse pliiats ja paber nurka visata. Näpuga järge ajamata ja vaadates nii lähemasse kui ka kaugemasse tulevikku, tooksin välja mõningad puudused Eesti valdades.

Alustada võiks näiteks arengukava hinnangust eluruumidele. Paljud maakondade korterelamud on amortiseerunud ja vajaksid põhjalikku remonti.

Mõnes maakonnas pole moodustatud korteriühistuid ja paljud näevad vaeva igakuiste maksete maksmisel ja loevad igat senti. Remondikuludele on neil kogutud ümmargune null. Poollagunenud ning kasutusest välja jäänud hooned rikuvad maastikupilti ja keskkonda.

Sotsiaalkorterid on kehvas seisus või kaasnevad omavalitsuse ülalpeetavatega liialt kõrged majutamise kulud.

Reoveepuhastusjaamad vajavad rekonstrueerimist. Katlamajad on amortiseerunud. Osaliselt vajab seda ka kanalisatsiooni torustik. Ka koolimajad ja lasteaiad vajavad täielikku renoveerimist. Rääkimata külavaheteedest, mis on auklikud ja künklikud.

Väikeste sissetulekutega perede majanduslik toimetulek on täiesti puudulik. Puudused on ka laste hooldamisel, kasvatamisel. Sellest aga tulenevad käitumishäired, koolikohustuse mittetäitmine ja sotsiaalne mahajäämus.

Töötus, mis on tingitud alkoholisõltuvusest. Madal palgatase piirkonnas, mis ei motiveeri tööle minemist.

Võid mõelda, et sõidaks siis kuskile minema, aga kuhu sa ikka sõidad, kui väiksemate kruusateede seisukord on kehvapoolne?

Töötutel puudub tööturu nõudmistele vastav haridustase ja kvalifikatsioon. Pealegi ollakse harjunud elama toetustest. Ja seda vaba aega veedetakse külapoodide aedades alkoholi rüübates.

Minu vanaema ütles, et noorsugu on hukas. Mina ütlen, et Eesti maakolka elu on hukas! Ja raske on mõelda, mis on selle maaelu hukka on viinud ja mis oleks lahenduseks.