Milleks märgistada oma lemmiklooma?
Üldlevinud mõtteviis on, et seda pole vaja. Minu loom ei jookse kunagi ära! Paraku reaalsus on teine. Iial ei tea, mis asjaolude tõttu võib perelemmik jooksu pääseda. Mis variandid on, kui jooksu pääsenud loom leitakse?
Kass:
Kui kassil oleks kaelas kaelarihm (mis järjest enamatel õues jalutatavatel kassidel ka on), kus omaniku kontakttelefon, siis saaks omanikule teada anda, et tema kass on leitud. Kaelarihm on paraku ohtlikuvõitu asi kasside puhul, kes ronivad mööda puid ja kui mõni oks rihma taha kinni jääb ja kass rihma pidi kuskile oksa külge rippu üles poodud saab, on asi päris nukker. Seetõttu on turvalisem variant kiip. Kiibiga pole ka ohtu, et see üle pea ära tuleks. Kiip ei kao ära. Kiip püsib loetavana umbes 8 aastat ehk temast on kasu kauem, kui enamusest rihmadest ja rihma külge kinnitatavatest, kuid paraku kergelt kaduvatest aadressikapslikestest ja kulonitest.
Koer:
Koera puhul oleks hea, kui tema märgistatus oleks dubleeritud. Ehk, et koer oleks kiibitud ja sellele lisaks oleks tal kaelarihmale kirjutatud või rihma külge kinnitatud kulonil või kapslis olemas omaniku kehtivad kontaktandmed.
Miks topelt?
Praktika näitab, et koerte jooksus oleku levinud põhjuseks on ärevus - kas jooksuajal või siis aastavahetuse saluutide ja mürglite järgselt hirmust jooksus olles. Sellises seisundis nad tormavad ja ei hooli raasugi sellest, kui nende kaelarihm jääb kuskile kinni, nad kisuvad selle katki või üle pea ära, et ainult lahti pääseda. Sellisel puhul ei ole kasu kontaktandmetest, mis on kinnitatud koera kaelarihmale. Kiipi - nii nagu ka kasside puhul - ei anna üle pea ära tõmmata ega ära kaotada. Kiip jääb ikka alles ja kiibi abil saab ka ilma rihmata koera omaniku kindlaks teha. Vahe on selles, et kaelarihmal olevaid andmeid saab lugeda ka tavaline inimene, selleks pole eriseadet vaja. Kiibi lugemiseks on vaja kiibilugejat. Kiibilugejad on olemas kõigis varjupaikades ja väikeloomakliinikutes.
Lemmiklooma kiip - mida see endast kujutab?
Kuigi sellest on palju räägitud ja kirjutatud, pole sellest kunagi küll, sest nagu näha, paljud inimesed ikka veel ei tea.
Lemmiklooma kiip on riisitera suurune süstlaga naha alla paigutatav kapslike. Kiibilugejaga üle kiibi lastes ilmub lugeja ekraanile pikk numbrijada ehk kiibi number. Seega, ainult kiibi loomale paigutamisest pole kasu (mida paljud inimesed ekslikult arvavad, jättes kiibi registrisse kandmata). Lisatasu eest kiip registreeritakse ja andmebaasi kantakse omaniku kontaktandmed.
Leitud loomade puhul kontrollitakse alati kiibi olemasolu. Kiibi tuvastamisel sisestatakse kiibi number registrisse ja sooritatakse otsing. Kui kiip on registreeritud, siis numbriotsingu vastuseks kuvatakse loomaomaniku kontaktandmed.
NB! Kallid loomaomanikud, kes te olete olnud nii tublid, et olete lasknud oma lemmiku kiipida ja kiibi registrisse kanda! Kui te kolite või vahetate oma telefoninumbrit, siis andke lemmikloomaregistrile andmete muutmisest teada, et registris oleks kirjas teie kehtivad andmed, mille kaudu teiega ühendust saab!'
Teie, kes te olete oma looma kiipinud, kuid jätnud kiibi registreerimata, palun tehke see tegemata töö ära. Kiibist üksi pole kasu. Ainult registrisse kantud kiip, mille number viib teie kehtivate kontaktandmeteni, täidab oma ülesannet.
