Miks valetavad kullerid oma klientidele ja tööandjatele?
Nimelt juba kolmas kord, kui olen terve päeva veetnud kodus ja oma tähitud pakki oodanud, ei ole kuller minu ukse taha ilmunud. Postipaki liikumist internetis jälgides selgub aga, et usin postitöötaja juba käis minu juures ja tegi (tsiteerin) „väljastamise katse”, kuid „saaja ei olnud kättesaadav”. Ilmselt käis käbe kuller minu juures nii kiirelt ära, et ma ei jõudnud aknast näha, ega uksekella kuulda. Ehk viskas ta ka postkasti teate, et pean ise pakile järgi minema nii nobedalt, et see kukkus kolm korda kastist mööda? Minu postkasti antud päevadel see igatahes ei jõudnud, kuigi pakk oli „hoiule jäetud”, edastatud „teade saajale”. See tähendab, et päris kindlalt ei ole kuller suvatsenud minu ukse tagant isegi mööda sõita, et teade postkasti visata, rääkimata uksekella laskmisest. Otsustasin seepeale nonde virkade töömesilastega ühendust võtta ja selgust pärida.
Helistasin siis klienditeenindusse, vastu võttis meeldiva olemisega neiu, kes lubas kandekeskusega ühendust võtta ning uurida, miks ei ole tähitud pakid juba minu käes. Miks ei ole kuller osutanud teenust, mille eest ma olen maksnud ja millest tuleb tema palk? Kas tõesti minnakse selle peale välja, et hommikuti on kõik inimesed tööl ja siis ju ei peagi üritama pakki kohale toimetada? Miks on pakkide kätte toimetamise aegadeks 8.45-10.35? Mis oleks siis juhtunud, kui minu näol oleks tegemist invaliidiga või pensionäriga, kes parimagi tahtmise juures ei saa minna ise postkontorisse ja tellib tähitud paki just selle arvestusega? Tähitud pakki ei saa postkontorist kätte keegi teine peale tellija enda. Mis saab siis, kui kliendile ei jäeta teadet postkasti ja ta ei tea, et paki teekonda on võimalik internetist jälgida?
Ja kõige tähtsam küsimus on, et mida tegi kuller sellel ajal, kui ta tegelikult oleks pidanud klientidele pakke koju tooma? Kas virk töömesilane eeldas, et tööinimesed ei ole kindlasti hommikul kodus ja nautis sellel ajal hommikukohvi ja burksi või kulutas niisama lõbusõitu tehes bensiini? Mille eest ta üldse palka saab?
Tõesti, paari tunni pärast võeti minuga ühendust kandekeskusest ning uuriti, kas täna pärastlõunal olen ikka kodus. Minu vastuse peale, et olen iga päev ja iga kell kodus, tehti üllatunud häälitsus. Postiljon olevat öelnud, et tema on usinalt juba mitmendat setmendat korda minu ust kaapimas käinud, kuid kedagi pole kodus olnud. Lisaks pidid pakid suured ja rasked olema. Sellest ma ei saanudki aru, miks postiljon pakkide suurusest pidi rääkima. Kas ta mõtles enne järgi vaadata, et oleksin kodus ning siis pakid tuua? Siinkohal avaldub jällegi kulleri valelikkus ja jultumus. Nimelt olid tellitud pakid väikesed ja kerged.
Sõbraliku alatooniga küsiti veel igaks juhuks üle, et ega mul koera pole ja kas uksekell ikka töötab. Kuna olin kodus, koera pole ja uksekell töötab, siis on ju äärmiselt kahetsusväärne, et kuller mitu korda minu juures käis, endal selg pakkide raskusest kõveras, kella lasi, asjatult ootas ning siis kurva näoga postkontorisse tagasi sõitis ja mina ei saanudki sellest teada!
Uurisin asja ja ma pole ainus, kellega selline kummaline lugu on juhtunud. Näiteks Buduaari foorumist võime leida teema: „Kullerid – valetajad või lihtsalt laisad?”(teema nimi muudetud, et mitte osutada ühele kindlale firmale). See samasisuline teema on saanud mitu lehekülge vastukaja pettunud klientidelt. Kasutaja Merka kirjutab: „Kallis teemaalgataja. See ei ole esimene kord, kui ma kuulen, et nii on tehtud. Pole viitsitud isegi vaatama minna inimese juurde. Lihtsam. Ja aja kokkuhoiu mõttes lihtsalt pannakse kirja „pole kodus”. Lausa hea lugeda, et ma pole ainuke, keda postitöötajad omakasu taga ajades petavad. Vastasel juhul oleks kliendi sõna teenindaja sõna vastu ja eneseõigustust on kullerid ju varmad leidma. Samas näitab vastete hulk otsingumootoris kurba tõde, et klientide pügamine on kulleritele harjumuspärane tegevus.
Et halvas veidigi head näha, võin enese poolt klienditeenindajate kiituseks öelda, et nende puhul oli tegemist viisakate inimestega ning ka pakid sain samal päeval kätte, kui järelepärimise tegin. Aga miks ma siis virisen? Leian, et asi on põhimõttes. Kui olen maksnud teenuse eest, mida mulle ei osutata ja seejuures valetatakse nii et suu suitseb, on rikutud minu rahu, on endale taskusse pandud ärateenimata tasu ja lisaks veel mind räigelt nööritud, sest pakile ise järgi minnes maksan kütuse eest ning kulutan oma aega teiste tegemata jäänud töö tõttu.
Kahju on aga töömesilasest, kes innukalt hommikuti mööda linna ringi lendab, auto pakke pungil täis nagu Jõuluvanal, kuid kõik, kes kullerteenuse eest maksnud on, et pakk koju toodaks, veedavad oma aega lõbusalt hoopis tööl. Nii jääb kuller igal hommikul pika ninaga ja kahetseb sügavalt, et ei saanud inimestele rõõmu valmistada ja tellitud kaupa uksel kätte anda.
