Miks peab taara tagastamine olema nii keeruline ja närvesööv?
Igal pool reklaamitakse taara tagastamist kui kasulikku ja head tegevust. Mina sooviksingi teha head ja kasulikku. Lisaks saab suurema koguse äraviimisel loomulikult tagasi üsna hea pandiraha, mille loovutad pudeli ostmisel. Juba pikemat aega teeb taara tagastamine aga meele hoopis pahaseks. Seekord otsustasin sellest kirjutada, kuna äkki loevad artiklit ka tagastuspunktide haldajad ja hooldajad.
Otsustasin tagastada taara kolmapäeval. On juhtunud, et nädalavahetusel on taara tagastamine üsna keeruline, kuna igal pool on kogumiskastid täis.
Esmalt peatusin Grossi toidupoe taaratagastuspunktis. Libistasin pisut taarat masinasse. Tekkis juba lootus, et saan tagastada kogu taara ilma vaevata ja suuremate sekeldusteta. Kui olin sisestanud kaks kilekotitäit pudeleid, viskas masin ette kirja, et automaat on täis. Olgu. Läksin siis töötajaid informeerima. Tuli taara sinna jätta, poodi sisse kõndida ja teavitada kassapidajaid. Tegin seda, kuid töötajate nägudest oli näha, et keegi ei mõista mind või siis lihtsalt ei mõista eesti keelt.
Läksin lootusrikkalt tagasi ootama. Ootasin kümme minutit. Kedagi ei saabunud. Ootasin veel kümme ja siis loobusin. Inimestest, kellel oli soov taarat tagastada, oli tekkinud juba tore järjekord.
Grossi toidupoe taaratagastuspunktist veel nii palju, et selleks ette nähtud ruum haiseb ja on alati väga räpane. Käsi loomulikult puhastada ei saa. Kilekotid on hunnikus maas. Suvel on võimatu seal pudeleid tagastada, ilma et saaks herilase käest nõelata.
Tõstsin taara autosse ja sõitsin järgmisesse kohta: Rimisse. Lootusrikkalt sisestasin uuesti pudeleid ja nii pea kui olin sisestanud viis pudelit, lõi taas tuttava kirja ette: kogumiskast täis. Hästi. Mõtlesin juba, et pole lihtsalt minu päev. Sammusin taas kauplusesse sisse, kus leti taga väga tüdinenud näoga teenindaja. Aimasin juba ette, kuidas talle ei meeldi minu uudis.
Lootsin, et nüüd tuleb keegi ja tühjendab taarakasti ära. Loomulikult ei tulnud kedagi. Ruum taara tagastamiseks oli küll puhas, kuid käsi taas puhastada ei saanud.
Uus katse. Sõitsin Maximasse. Taara tagastamine toimus seal poe esikus ja ümbrus oli puhas. Nägin automaadi juures ka kraanikaussi. Lõpuks ometi sain pudelid tagastatud nagu kord ja kohus ning käed ära pesta. Seep oli muidugi otsas, kuid see tundus läbielatu põhjal väga väike probleem.
Ja nii ei ole ainult kolmapäeval. Proovige taarat tagastada nädalavahetusel või esmaspäeval! See on väga keeruline tegevus. Milleks siis üldse kutsuda inimesi taarat tagastama, kui see pole võimalik? Miks peavad taaratagastuspunktid alati olema nii mustad, haisvad ja räpased? Ja miks ei võiks olla automaadi juures üks nupuke, millele vajutades saab töötajaid informeerida, et masinaga on probleem?
Nupu puudumise tõttu pead sa minema otsima töötajaid, kes nagunii ei tule ega ei võta midagi ette. Loodan, et kaupluste esindajad loevad seda artiklit, sest selliseid juhtumeid on mul olnud kõigis poekettides, mitte ainult nendes, millest siin konkreetselt juttu.
Hea lugeja, kas sinulgi on taara tagastamisega probleeme? Jaga oma läbielamisi aadressil rahvahaal@delfi.ee või kommentaariumis!
