Suur reede pole meie pärimuses kunagi erilise tähendusega olnud. Vähemalt küll ei rohkem ega vähem kui homne päev, laupäev, sest mõlemad kuuluvad vaiksesse nädalasse, mis oli vahetult enne munapühi. Ja munapüha on ju alles pühapäeval. Siis tulevad inimesed kokku, värvivad mune, käivad kevade esimesel kiigel ning pühitsevad kevade sündi.

Suur neljapäev oli aga koristamise ja uue hingamise päev - kõik talvekraam sai kraamitud ning toad-hoovid puhastatud.

Aga reede - ei oska öelda, miks just reede peaks vaba päev olema. Ma väga loodan, et ta on meil vaba päev seetõttu, et ta ka Euroopas vaba päev on ning riigiisad tahavad lihtsalt ennast euroopalikuna kujutada. Muud ajaloolist ega ka mitte kultuuriloolist põhjust ma ei tea selle päeva pühitsemiseks. Ja kui keegi tuleb nüüd väitma, et suur reede on kuidagi seotud Jeesuse ning tema ülestõusmisega, siis oleks minu kord küsida - kuivõrd sobib religioosne püha riigipühaks? Eriti olukorras, kus de jure peaks justkui kirik ja riik olema lahus üksteisest (jah, me teame, et tegelikult de facto see nii pole).

Me teame ju kõik, mismoodi erinevate kristlike pühade väljamõtlemine käis - kui kuskile oli tarvis sokutada Jeesuse sünnipäev, siis otsiti põlisrahvaste pühade seast kõige püham ning öeldi, et astroloogiline aastavahetus (jõulud) on justkui uue lootuse algus, seega sobib ta hästi sümboliseerima Jeesuse sündi. Ja kevadpühad, mil tärkas loodus, no miks mitte öelda, et sel päeval Jeesus tõusis üles ja seeläbi sai ka inimkond lunastatud? Tore on - seetõttu võetakse kristlikud pühad paremini omaks, kui suudame näidata, et nende paganate pühad on samalaadsed kui kristlaste omad.

Jah, ülimalt lihtsustatud, ent samas tõene arusaam sünkretismist. Ja nüüd ongi meil natukene arusaamatu olukord nende kevade alguse pühadega - oleks justkui ülestõusmispühad, mis on ilmselgelt religioosne püha, oleks justkui lihavõtted, mis on samuti religioossetel kaalutlustel pühitsetav püha, ja siis on veel munapüha, mis ei ole religioosne. Ja need kolm püha on tavainimese peas sassis nagu puder ja kapsad - vaadatakse filmi "Kristuse kannatused" ning lüüakse mune kokku, mängitakse tibudega ja vintsutatakse pashat süüa.

Ainsaks kaotajapooleks tundub siin olevat meie endi põlisusk - jah, värvitakse küll mune ja tehakse munakoksimist, ent enamus meist vast ei tea miks. Küll aga teavad kõik muinasjutte Jeesusest ja ülestõusmisest. Ent kuidas on munakoksimine seotud Jeesusega? Vastus jääb pahatihti võlgu...

Kas me peaks ehk mõtlema rohkem oma enda põlisusu poole ja leidma pigem sealt riigipühi? Pea kõik sealsed pühad on tekkinud ja olnud seotud tihedalt looduse ning looduse rütmidega, aegade vahetumine, kuu erinevad faasid jne. Vast sobitaks ka tänepäeva kiirustavaid inimesi rohkem loodusega ühes rütmis elama, isegi kui elukohaks on betoondžungel. Võibolla peaksime praeguse aja puhul rohkem propageerima just kevadpühade osa ning noored kiigele ajama, selle asemel, et kirikus palvuseid kuulamas käia...

Oot, oot - aga miks esmaspäev püha on?