Kas juudivihaks on ka tegelikult mingit tegelikku alust?

Iisraeli ja juutidesse suhtutakse kahetiselt: ühest küljest on tegu rahvaga, kes imetlusväärselt on vaatamata aastatuhandeid toimunud tagakiusule ja repressioonidele suutnud säilitada oma identiteedi ja rahvuse (samas kui eesti pagulased sageli assimileeruvad juba paari inimpõlvega täielikult). Teisest küljest häirib paljusid juutide äriline vaist ja edukus ning Iisraeli jõuline enda huvide kaitsmine (mida Eesti kuidagi teha ei julge). On ka neid, kes usuvad "juutide vandenõud" ja et juudid valitsevad maailma. Teades juutide arvu maailmas, on see üsnagi utoopiline ja paranoiline seisukoht.

Igaüks võib ju mõelda kuidas ta tahab. Meil on õigus oma arvamusele ja seisukohtadele. Kuid eriti meeldiv oleks, kui meie seisukohad on põhjendatud ega tugine müütidel, vähesel (selektiivses) lugemusel ja ülesköetud emotsioonidel. Kuid on ka teistsuguseid lähenemisi. Meil on juutidelt ja Iisraelilt palju õppida. Näiteks Iisraeli armee mudel on üks efektiivsemaid väikeriigi jaoks ja ainuüksi sealt on Eestil palju-palju õppida. Samuti tuleks Eestil Iisraelilt õppida oma riigi ja rahva huvide eest seismist, arvaku välisriigid samal ajal mis tahes.

Vaadates seda natside II maailmasõja aegset natsipropagandat juutide kohta... Jah, Hitler tahtis juutidest lahti saada ja Saksamaa üksnes sakslastele anda. Kuid selle teostamiseks pooldas ta alguses isegi Iisraeli riigi loomist ja tegi koostööd sionistlike organisatsioonidega. Kahjuks Inglismaa ei lubanud Saksamaa juutidel sinna ümber kolida (Iisrael oli tol ajal Inglismaa asumaa). Kuid tänaseks on juutidel oma riik ja Euroopas on neid palju vähem kui toona, mil natsid neis suurt probleemi nägid. Tänapäeva Euroopa ees on palju suuremaid probleeme, mis Euroopat ohustavad (näit. islam). Ajaloolised probleemid aga ei kattu sageli tänase reaalsusega. Kui üks tont on tänapäeval üleelusuuruseks puhutud, siis on see just nn "juudiohutont". See ei ole küll massiline, kuid teatud ringkondades üsna levinud ja loomulik. Seda usutakse, ilma end reaalsusega kurssi viimata - puhtalt solidaarsusest "aatekaaslastega". Aga selline käitumine on primitiivne. Prioriteedid peavad olema paigas - mis on reaalne oht, mis fantoomhirm ajaloost.

Tõsi, olid ajad, mil riigita rahvas - juudid - rändasid mööda Euroopat. Tol ajal oli eurooplastel keelatud intresside võtmine, juutidel oli aga keelatud maa omamine. Selle tulemusel asusid juudid äri tegema, sest maad nad omada ja harida ei võinud. Kuid kus raha, seal on peagi ka kadedus ja vaen platsis. Saadeti ju isegi Euroopa paremad rüütlid - templirüütlid - tuleriidale, et Prantsusmaa kuningas ja teised ülikud, kes neile võlgu olid, saaksid sellest priiks. Mis siis veel kaitsetutest juutidest rääkida!

Kindlasti oli ja on juutide seas neidki, kes aastasadadega omandatud ärivaimu alatult ära kasutavad või muidu alatult käituvad - kuid kus maal selliseid poleks? Kui ka kõik juudid oleksid sellised, jääks neid siiski liiga armetult väheseks selleks, et maailma oma võimule allutada. Kes seda aga usub, see peab küll juutides tõelisi üliinimesi nägema, kes üksi suudavad mõjutada sadu miljoneid. On see võimalik? Kas pole selline juutide ületähtsustamine kõigi teiste rahvaste alahindamine? Selline juutide ületähtsustamine on vägagi alandav teistele rahvastele! Miks neis rumalaid orje tahetakse näha? Ei ole need teised rahvad (ka. eestlased) nii äpud ja saamatud midagi, et käputäis juute neile pähe saavad istuda. Kuid kui see tõesti nii on... siis ...siis... tunnustus üliinimlikele juutidele! Miljonid (miljardid ikka!) ülejäänud äpud ei väärigi sel juhul midagi muud...

Ja veelkord - las juudid elavad oma riigis! Juutidel peab olema koht, kus nad saavad tegutseda, segamata teisi rahvaid. Juute on maailma valitsemiseks liiga vähe. Sel teemal fantaseerijad juhinduvad oma foobiatest (eriti kui lugemus piirdub "Siioni tarkade protokollide", Orwelli "1984", "Peteri printsiibi" ja islamistide propaganda meediaga) ja nad on loobunud oma Jõu tunnistamisest.

Kui mõni rahvas ja riik allub juudi poliitikute või organisatsioonide (Wiesenthal ja Co) nõudmistele, näitab see vaid taoliselt käitujate orjameelsust. Selg sirgu ja seisa oma huvide eest (kasvõi nagu julged juudid ise teevad)! Vasta samaga ja pole mingeid probleeme. Kes tahab orjata - see orkjaku! Juudiviha ei lahenda midagi, tuleb lihtsalt õppida käputäiele EI ütlema ja ise oma huve kaitsma asuma - nii lihtne see ongi "juutide vandenõust" vabaneda! Aitab sellest õpitud abitusest! Juudid süüdi - juudid süüdi - juudid ei lase elada - juudid ees ja taga...

Juudid on sisuliselt nullist ülesse ehitanud rikka riigi ja seisavad selle eest. Me võiks samuti teha, mitte Iisaraeli kritiseerida.

Iraan kes ähvardab hävitada üht iseseisvat riiki ei klassifitseeru kuidagi rahumeelsete riikide hulka. Iisraelil on õigus sellele reageerida.  On arusaadav, et ta üksi Iraani ja islamiterroristide vastu ei saa ja vajab liitlasi. Sama on ju ka Eestiga, kes üksi Venemaa vastu ei saa. Muud üle ei jää. Jõuvahekorrad panevad selle asja paika.

Kes võidaks Iisraeli kadumisest?

Rääkides Iisraelist ja viimase toetamisest, tõusevad paljud (eriti kommentaariumides) tagajalgadele. Enne seisukoha võtmist võiks kümme korda sisse-välja hingata, ja siis uuesti asi läi mõelda. Mis on siis Iisrael tegelikult? Äärmiselt rahvuslik riik, kes kaitseb oma riiki ja rahvast. On selles siis midagi halba? On selles midagi halba, et juutidel on oma riik? Kas sooviksime pigem seda, et nad oma riigist ilma jääksid ja Euroopasse koliksid? Islam saaks mõjuvõimu vaid juurde ja peagi oleks äärmuslaste mõju all ka Euroopa Liitu pürgiv türgi. just nii läheb, kui iisrael kaob. Kas me seda tahamegi?

Võrrelge Iisraeli araabiamaade käes oleva territooriumiga ja te saate aru, et nn. "palestiinlaste" võitlus ei käi mitte "oma" maa ja riigi eest, vaid tegu on araablaste-islamistide sõjaga Iisraeli, kui sealse kandi kõige läänelikuma kultuuri esindaja vastu. Enne juudiriigi teket elasid sel vaesel ja viljatul maal mõned rändkarvakasjatajatest araablaste hõimud, oli ka araabia kristlasi ja juute. Kuid kui juudid oma maa kätte said (sageli ostes selle araablastelt tagasi) ja ülesse harisid, olid nii kui niuhti ennast palestiinlasteks nimetav rahvas kohal, ja nõudis oma õigusi "oma" maale. Selleks hakati kasutama terroritegusid. Kuid kaua üks riik saab terroritegusid taluda? Kõigel on piir!

Eestil sai villand Pronksmehest, mis kujunes Eesti-vihkajate meeleavaldamise kohaks. Gruusial sai villand osseetide-venelaste raketirünnakutest oma külade pihta. Näiteks kaua suudaks taluda sellist situatsiooni, et keegi naabrimees tulistab oma korterist naabermaja. Lõpuks naabermaja rahval viskab üle ja tulistaja korter lastakse pilbasteks. Ei huvita siis kedagi, et endine kange laskja nüüd naiste ja laste selja taha peitu poeb. Suitsiidne tegevus lõppeb ikka ainult ühe asjaga - nimelt surmaga. Paraku sõdivadki nn. palestiinlased sageli naiste ja laste seljataga, et siis tsiviilohvreid meedias näidata ning kaastunnet ja Iisraeli vastast viha tekitada.

Iisraelil sai ka lõpuks villand Hamazi raketirünnakutest iseseisvast nn. palestiinlaste Gaza sektorist. Kõik mis ohustab riiki, see tulebki halastuseta hävitada. On valdkondi, kus kompromisse ei tehta, üheks selliseks on riigi iseseisvus ja kodanike turvalisus. Kõik tsiviilohvrid jäävad siinjuures Hamazi/islamiterroristide südametunnistusele.

Etteheited Iisraelile

Üks sagedasemaid etteheiteid Iisraelile on see, et ta tapvat vaeseid "palestiinlasi". Küsiks siis vastu: miks siis Liibanon (moslemimaa!), on samuti hädas nn. palestiinlastega, kelle põhiline tegevus on kuritegevus. Nemad võiks ju ometi omavahel hästi läbi saada. Aga võta näpust!

Kõik nn. "palestiina vabadusvõitluse" juured viivad otsejoones terroriorganisatsioonidesse. Algaegadel nimetati end aeg-ajalt isegi kommunistideks. Ega siin suurt vahet olegi.

Teine etteheide on see, et üksi, ilma USA toeta, ei julgeks Iisrael midagi teha ja ta ise hävitataks. Kõigepealt võiks meenutada, et Iisrael on praktiliselt üksi (esimese sõja kindlasti üksi) võitnud kaks sõda araablaste vastu. USA toetus on muidugi väga vajalik, kuid mis selles nii erilist on? Iisrael on kõige läänelikum riik sealkandis. Väikeriikidel peavadki olema liitlased, eriti kui naaber on suur ja vaenulik.

Huvitav, kelle poole me ise vaatame, kui häda käes? Kas laostunud Euroopa või tugeva USA poole? Või keeldume "sionistliku" USA abist ja kutsume hoopis Hamazi, Al-Qaida või Talibani endale appi? Igatahes enne toetada Iisraeli-USAd, kui terroriste. Need on ju terroristid, kes süütuid inimesi õhku lasevad. Pealegi pole mingil mikroskoopilisel Palestiina riigil mittemingisusgust võimalust ilma pideva rahvusvahelise abita ära elada. Kõige mõistlikum oleks, et kallid moslemivennad mõnest rikkast naftamaast panevad oma rahad alla ja asustavad nn. palestiinlased mingisse osasse suurest araablaste maast ja kõik oleks rahul.

Kolmas argument mida samuti sageli kuuleb, on see, et igal rahval on õigus omale riigile. Kindlasti! Alustada võiks kurdidest, keda elab maailmas üle 40.milj. ja alles pärast selliseid suuri ja päris rahvaid, võiks järg jõuda ka sellise kunstliku rahva nagu "palestiinlate" juurde, kes on tegelikult tavalised araablased.

Kõik need enesetaputerroristid, see märtrikultus, see kuidas emad oma lapsi ohverdavad - kõik see on haiglane. Sellistest terroristidest märtrite tegemine viitab otsejoones Iraanile ja terroriorganisatsioonidele, kes unistavad islmi üleilmsest võidust ja USA-Iisraeli hävingust. See on nende eesmärk, mitte aga mingi Palestiina riigikese tekkimine.

Juudiviha ei aita vihkajat kuidagi

Kindlasti võib lugeda "Siioni tarkade protokolle", revisionostlikke raamatuid, sionistide vandenõust maailma vallutamiseks jne. Mõndagi sellisest materjalist võib ka tõeks osutuda, kuid üldistavalt juute vihkama hakkamist ja terroristide toetamist see kõik ei õigusta. On loomulik ja normaalne, et meile on mõned rahvad sümpaatsemad, kui teised, kuid pimedast vihast ja internetis leiduvast solgist ei maksaks lasta end tühja-tähja pärast lolliks minna. Vaimuhaigeid on niiga ohtlikult palju. On palju muid ja meie riigile kasulikemaid tegevusi, millega tegeleda. Vandenõuteooriad on muidugi huvitav lugemine, kuid ilma kriitikameeleta rumal inimene hoidku sellisest kirjavarast heaga eemale. Seda kisa, mis sellise suust siis tulema hakkb, ei viitsi ükski normaalne inimene ära kuulata. Eesti vanasõna ütleb, et viin on tarkade inimeste jook. Nii peaks ka vandenõuteooriad kuuluda vaid keskmisest targema inimese lugemisvarasse.

Näiteks herr Hitler kaotas oma mõttetu juudiviha tõttu sõja, riigi ja lõpuks ka elu. Oli see foobia kõike seda väärt? Kas ta siis päästis Euroopa? On nüüd Euroopa paremas seisus? On see mingi järgimist vääriv eeskuju? Küsime: kes sellest kõigest enim võitis? Kas mitte juudid, kes said oma riigi ja mõjuvõimu?

Lõpetuseks

Eelnev jutt ei tähenda kaugeltki seda, et juute peaks teistest rahvastest kuidagi erilisemalt kohtlema. Ei! Kõik peavad vastutama oma tegude eest. Kellegi erilisena kohtlemine kutsubki esile vihkamist. Seda pole vaja.

Kuid samas on väga naiivne kõikjal "juuditonti" näha. Kui eestlane ise ei kummarda juutide, "ameeriklaste", hiinlaste, marslaste või ükskõik millise teise rahva ees, ei ole neil ka meie üle mingit võimu. Kes vastupidist näevad on paranoilised. Kõige olulisem on eestlasel ajada oma selg sirgu ja olla ise oma peremees. Ise lastes end orjaks teha ja siis halama hakata, et vaat kus kõik meid kiusavad - see on naeruväärne! Kellegil pole su üle võimu, kui sa seda võimu neile ei anna. Ka juutidel. Iseasi on see, kui mõni rahvas vägivaldselt end teiste üle kehtestab. Aga juutide puhul seda ju pole. Kui enamus end vabatahtlikult vähemusele allutab, ei ole tegu vägivallaga.

Ja kas meile - eestlastele - meeldib, kuid keegi meid rahvuse pärast põlgab ja mõnitab? Kas meeldib see, kui eitatakse küüditamist ja okupatsiooni? Miks peaksime siis teisi rahvaid ja nende kannatusi halvustama? Üksikute inimeste kuritegude hukkamõist ei saa automaatselt kanduda üle tervele rahvale või riigile. Seda oleme omal nahal küllalt tunda saanud. See on nonsens.

NB! Kelle lugemus piirdub Mein Kampf'i, Siioni Tarkade Protokollide ja Orwelliga, see avardagu kiiresti oma silmaringi, kui soovib adekvaatset maailmavaadet omandada. Kuid lollid hoidku üldse nendest raamatutest eemale - siis lolli suust muud laulu enam ei kuulegi, kui juutide vandenõust, Niburust, Suurest Onust jne. Siis on kõik must-valge ja lahendused kõigile probleemidele lihtsad ja primitiivsed, nagu ajalugugi näitab. Teoorias olid nii kommunism kui ka natsism kenad ja toredad. Ei vaidle vastu. Fassaad on ilus ja uhke, propaganda veel enam. Aga reaalsus...Ärge minge õnge!