See on päris pikk aeg enamiku taimetoitlaste jaoks. Ma mäletan aga täpselt põhjust, miks ma loobusin lihast ja kuidas ma seda tegin. Alguses ei olnud mul selleks küll mingit fanaatilist lähenemist nagu paraku tänapäeval kipub olema. Täna rünnatakse inimest tervisliku toiduga, mitte ei lasta tal valikuidi teha oma südametunnistuse alusel.

Kampaaniad on tihti läinud üle piiride, nii nagu ka muud äärmuslikud nähtused, justnagu inimestes endis puuduks see, kes ette ütleb. Paraku on igas inimeses olemas südametunnistus, mida ja keda me peaksime kuulama. Paljudes Idamaade kultuurides teatakse seda kui inimese Tõelist Mina. Tõelisele Minale kuuletumine on vaimsuse tunnus, seda on vanades kultuurides teatud ammusest ajast.

Kirvereeglit ei eksisteeri isegi mitte eetikas. Kultuurides varieerub eetika ja lubatu mõiste väga erinevalt. Sama on ka religioonide kohta võimalik öelda. Seega, igaüks lehvitab ja meelitab suhtelise tõega. Tõde, mida inimesed kuulutavad, ongi suhteline. Targad ütlevad, et vaid Jumalal on Absoluutne Tõde. Iseasi on inimese ja kõige muu jumalikkus. See on omaette suur teema.

Minul tekkis lihtsalt vastumeelsus liha suhtes tänu sisemisele veendumusele, et lihasöömine ei ole inimesele vajalik. Ja et kõik vajaliku saab taimedest ja piimatoodetest kätte - loomulikult ei pidanud ma silmas poepiima enam, kuigi olin joonud lapsest saati nii maapiima kui ka poepiima. Maapiima peal olen üles kasvanud ja austan väga neid maainimesi, kes oma tööd südamega tehes on suutnud olla austavad ja armastavad nii oma koduloomade kui ka teiste inimeste suhtes.

Mahatma Gandhi ütles kunagi: "Tänu lehmadele on tsivilisatsioon üldse olemas, lehm oma teenimise ja eneseohverdamisega on eeskujuks kogu inimkonnale. Seepärast austatakse Indias lehma väga!" Ma arvan sedasama. Seetõttu pooldan ka lehmade vaba pidamist ja arvan, et puuris peetud ja masinatega koheldud lehm on nagu vang. Paljudes maades ei näe taolised lehmad kunagi päikesevalgust enam, sest karjamaad on muutunud golfiväljakuteks ja kinnisvara objektideks ja keegi ei hooli sellest, kust need loomad päikest saaksid.

Ja lisaks sellele kõigele mõjutas mu valikut taimse toidu kasuks teadmine, et looma tapmine on võrdne elu tapmisega ükskõik, millises arukas olevuses. Kui loomad söövad inimese ära, siis me ehmatame selle peale, vastupidist aga peetakse kultuuri tunnuseks! Selle peale jääb vaid irooniliselt muiata. Rumalus ja ajupesu on selle taga olnud aastatuhandeid. Üle kümne tuhande aasta on tsivilisatsioon käinud allakäiguteed - Atlantise hävingust alates - või isegi veel varasemast ajast.

Nüüd on selle aeg ümber saamas - uus inimkonna Kuldajastu koos harmoonilise elukeskkonna ja elustikuga on tõstmas oma pead. Kui me seda ei taha näha, siis on see tingitud vaimupimedusest ja harimatusest. Kui inimene astub taimetoitluse teele, siis on tal hea teada, et vastutus, mis temale pandi inimeseks olemisega, on suur, palju suurem kui ta oskab arvata: iga teine olend, kel puudub arutlusvõime ja eristamisvõime, nagu on inimesele antud, toetub inimesele ja tema kaitsele - just seetõttu on inimene Looduse Kroon, mitte seetõttu, et vabalt saaks madalamaid ja väetimaid olendeid hävitada ja allutada.

Aukartus Elu Ees - just see on motiiv, mis pani ka mind valima taimetoitluse kasuks, astudes ühte vennaskonda Buddha, Jeesuse, Sokratese, Platoni, St. Germaine'i, Lev Tolstoi, Romain Rolland'i, Edmond Bordeaux Szekely, Paul ja Linda McCartney, George Harrisoni ja paljude teistega, kes on teinud selle valiku omal ajal.

Kõik väiksed ühiskonnad nagu sipelgad, mesilased ja muudki on organiseerunud oma ühiskonna kaitseks ja samas ei ole agressiivsed teiste suhtes - miks peaks inimene olema agressiivne teiste suhtes, kes on temast sõltuvad või nõrgemad? Ei peagi. Vaid äärmine vajadus kaitsta inimelu õigustab loomade tapmist toidusaamise eesmärgil. Sellest on rääkinud ka India vaimsed õpetajad, kes on propageerinud vägivallatust. Kuid Buddha toonitas, et mitte ainult tapjad ei ole süüdi tapmises, vaid ka need, kes liha ostavad ja mahitavad seega tapmist.

Tänapäeval lisandub sellele veel suure raha sildi all toimuv suurtootmine, kus lihatööstused neelavad ca 70-90% maailma teravilja- ja sojaoa varudest ja nende saagikuse suurendamiseks tegeletakse GM sortide väljatöötamisega, mis omakorda rikuvad looduslikku tasakaalu ja inimeste tervist, aga ka solgivad sordiaretuse loomulikku mutatsioonivaba toimet.

Taimetoitlus ei tohiks olla samas pealetükkiv ega ahistav, ei tohiks olla ajupesu tegev ega harimatu. Haritud taimetoitluse propaganda rajaneb headusel, harmoonial, tervislikkusel, terviklikkusel ja armastusel - mitte ehmatamisel, šokeerimisel jms. Lahmiv propaganda ei õigusta eesmärki ega vahendeid.

Taimetoitlane ei saa olla misjonär, rahvast massiga tagant torkiv tegelane, vaid eeskuju näitav ja arukas, tervislike eluviisidega, terve ja õnnelik inimene. Õnnetu taimetoitlane on nagu õnnetu pühak - kurb pühak on kurb pühak, nentis Yogananda vaimne õpetaja kord. Muud seal ei ole. Rõõm peaks pulbitsema elutervest inimesest, mitte moraalilugemine ja näpuga näitamine või vibutamine.

Teaduslikkus ei tohiks taimetoitlusele võõras olla. Just selle järgi saame teada, et sojas on olemas kõik inimesele vajalikud valgud ja et muudest taimedest ja nende saadustest saame palju veel lisaks. Seetõttu olekski enne vaja endale asjad selgeks teha, kui minna teisi mõjutama - taimsest toidust saab kätte kõik vajaliku inimese terviseks ja arenguks. Kui mõnes kohas on sellest või teisest puudus, siis ei tohiks olla mingi patt süüa kodukana mune aeg-ajalt kõrvale neil, kelle veregrupp nõuab rohkem loomset valku. Ja ka kodulehma piimatooted, eriti hapendatud piimatooted peaksid sellisel juhul olema igati teretulnud.

Ma ei poolda suuri piimatööstuseid ja ei usu nende kvaliteeti, sest palju on peidus välise ilusa välimuse taga, mida ei tea ega oska näha. Inimene, kes kord on külastanud tapamaja, peaks saama elamuse kogu eluks ja muutma oma toitumisharjumusi - ma olen külastanud sellist kohta kooli ajal ja küllap see mälestus jättis oma jälje sügavale hinge.

Kui loomadele söödetav teravili ja soja (ma ei pea silmas GMO toodangut, mis üldse tuleks tootmisest kõrvaldada) söödetaks otse inimestele, siis pole ju vaja mingit üleliigset põllukurnamist, kuna kasvatavast tera- ja kaunviljadest saadud saak ületab vähemalt 10-kordselt inimeste vajaduse planeedil. Kõik näljased rahvad saaks toidetud ja igal aastal ei sureks umbes miljon last näljasurma Aafrikas ja Aasias. Iseasi on, kas arenenud riigid tahavad isekast poliitikast ja põllumajandusest loobuda kõigi heaolu kasuks. Tulevik toob kindlasti üldise õitsengu planeedile - seda siis, kui sellest Ühte Inimperre kuulumise põhimõttest aru saadakse.