Miks jäätuvad kergemini ära just meie soojaveetorud?
Küsitakse, et miks just sooja vee toru jäätus, külmaveetoru ju laseb veel läbi? Mis loogika järgi - soe vesi peaks ju olema, noh... soojem. Nõnda ahastavaid kinnisvaraomanikke on viimasel ajal nagu seeni pärast vihma.
Soojaveetorude jäätumine enne kui külmaveetorude, see on reaalses elus tõestust leidnud fakt. Üks põhjustest võib ehk mingil määral olla see, et mõnikord hoitakse ehitades torusid soojustades kokku ja keeratakse isolatsioonisukk ainult soojaveetoru ümber. Teine põhjus aga võib olla nn Mpebma efekt - teatud tingimustel võibki kuum vesi jäätuda kiiremini kui külm. Miks nii?
Meie igapäevane ja harilik vesi pole tegelikult üldse mingi tavaline ollus. Tsiteerin: "Võrreldes teiste vedelikega, näiteks atsetooni või alkoholidega, on veel umbes kaks korda suurem soojusmahtuvus, veel on suur aurustumissoojus, erakordselt suur pindpinevus ja lahustusvõime ning väga kõrge dielektriline läbitavus. Veel on anomaalselt kõrge keemis- ja sulamistemperatuur. Teoreetiliselt peaks vesi olema gaas" (ajakiri Horisont 4/2010).
Väga lühidalt käib jutt väikesest Aafrika poisist Erasto Mpembast, kes keetis suhkruga kuuma piima, pani selle külmikusse, tehes niimoodi jäätist ja hiljem avastas, et tema piim oli jäätunud rutem kui korralikumate kaaslaste oma, kes lasksid oma piimal enne külmikusse panemist toasoojuseni jahtuda.
Katselisel kordamisel on efekt leidnud ka kinnitust - keev vesi jäätub vähemalt teatud tingimustel kiiremini kui toasoe. Asja seletamiseks on palju teooriaid välja toodud. Üks nendest kinnitab, et keeva vee klasterstruktuur sarnaneb jää vastava struktuuriga rohkem kui toasooja vee oma. Igatahes saab iga inimene just praegu väga lihtsalt seda katset korrata.
Võtke klaas (papptops oleks parem) keevat vett ja teine tops toasooja ja pange need kaks topsi ühekorraga akna taha (ei pea ju külmkapi tervisega riskima) seisma. Märgistage topsid enne ära ka - ja vaadake siis, kas Mpemba efekt leiab kinnitust!
