Miks ei vasta Eesti Energia küsimusele Utah investeeringu vastavusest USA seadustele?
Meile on rahavateenrite poolt korduvalt selgitatud, et liikmesriik Eesti kohaldab saksa täpsusega Euroopa liidu õigust.
Selle seisukohaga ei saa nõustuda.
Olen arvamusel, Euroopa Liidu komisjoni otsuseid, direktiive, määruseid oleme küll täitnud, kuid selle täitmise kollisioon on praktikas kaldu tarbija kahjuks, näiteks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas artikkel 38 sätestatud tarbijakaitse, kas selle ülimusliku õigusakti täitmine on meile kui Euroopa Liidu kodanikele tõhusalt tagatud. Samuti artklis 36 sätestatud õigus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ja artikkel 41 lõikes 2 punktis c sätestatud kohustus asutustel põhjendada omi otsuseid.
Tahes tahtamata tuleb oma seisukohtade põhjendamiseks tulla Lilleküla seltsingu poolt Konkurentsiametile tehtud 04.07.2011.a.teabenõude juurde ( avalikult kättesaadav http://www.lillekylaselts.ee/ kodulehel /dokumendid/), milles punktis 2 sooviti AS Eesti Energia ja Konkurentsiamet-i vahelise kirjavahetuse täielikku avalikustamist, mille alusel kiideti heaks hinnatõus. Samuti samal kuupäeval saadetud teabenõudes Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumile seati kahtluse alla AS Eesti Energia poolt tehtavate investeeringute mõistlikus Utah-i osariigis, seal hulgas selle kavandatud majandusliku tegevuse sobivus sealse pretsedendiõigusega.
Konkurentsiamet jättis Lilleküla seltsingu teabenõudes soovitud taotluse rahuldamata, kus sooviti tutvuda kirjavahetusega, mille alusel kiideti heaks hinnatõus, viidates asjaolule, et AS Eesti Energia peab seda kirjavahetust oma ärisaladuseks.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium jättis omas vastuses vastamata küsimusele, kas AS Eesti Energia poolt kavandatav majandustegevus Utah-i osariigis vastab seal kehtivale tavaõigusele keskkonnaalaselt ja maavarade käitlemise kohaselt ning kas selle kohta on olemas õiguslik analüüs.
Oleme olnud seatud varemgi aastal 2000 rahvateenrite poolt õiguspärasesse ootusesse, kus väideti, et elektrijaamad tuleb erastada.
Nüüd teame casus momentum, et erastamiseks läbirääkimisi pidas subjekt, mille emafirma vastu oli algatatud juba pankrotimenetlus föderaalkohtus USA-s. Sellest tuleneb ka minu kui tarbija ehk õigustatud subjekti õigus antud asjade üle argumenteerida, saada teavet, hankida teavet, mis ei pruugi olla siduv, kuid mille ümberlükkamiseks peavad olema argumenteeritud faktiviited.
Käesolevaga viitan osadele Utah-i osariigiga seotud kohtulahenditele, näiteks, asjas PPG Industries Inc vs Adlene Harrison ja Douglas M. Costle Keskkonnakaitse Agentuur, 8 jaanuaril 1979. Kohtuotsuse punktides 2-4 väidab avaldaja ( PPG ) fossiilkütus põletatakse General Electric gaasiturbiini generaatoris elektri tootmise eesmärgil, jääksoojus lastakse välja turbiini väljalasketoru kaudu jääksoojuse katlasse, milles põleb samuti fossiilkütuse põhine kütteõli või maagaas elektri tootmise eesmärgil. Peamise saasteaine vääveldioksiidi põletamisega õlijääksoojuse broileris PPG kontrollib vääveldioksiidide ja lämmastikoksiidide heitkoguseid puhastusseadmetega...
Punktis 21 ja 22 Keskkonnakaitse seisukoht on, loogikaga kasutada heitgaasi soojust jääksoojuse generaatoris, siis sellega ei ole tagatud atmosfääri saasteainete mittesattumine fossilkütuste kasutamisel.
Punktis 27 tugines PPG Utah Power &Light Co vs keskkonnakaitse lahendile 1977, Clean Air Act 5 määruse tõlgendamisel.
Punktis 39 kohus: teemaga haakuv meede hõlmab tervise ja heaolu miljonitele inimestele ja ettevõtete kulutused, mis ualtuvad miljarditesse dollaritesse ( p 40) need ulatuslikud õigused väärivad kohtulikku arutelu..
Kohus jättis PPG hagi rahuldamata.
Näiteks, asjas Hardy Salt Company, Sanders Brine Shrimp Company, Morton-Norwich Produckts Inc vs Suthern Pacific Transportation Company apellatsioon.
Tammi ehituse käigus Salt Lake –ile, vaidlus, kas tekitati kahju vee lahjendamisega tööde käigus, milles vee- soolsuse vähenemisel hävines osaliselt krevettide munad. Kas tammi ehitamisel võidi võtta veest soola, kas järv on laevatatav veekogu.
Kohtuotsuse punktis 25 on; soolad ja muud mineraalid vetes, laevatatavatel järvedel sh ojad kuuluvad riigile, seda müüakse riigimaal tasu alusel, mille määrab litsentsitasu tingimused vee kasutamisel, samuti tingimused, mis ei riku mineraalide ja soolade kooslust veekogus.
Punktis 38; .....rikkumise saastamisvastane statuut, mis keelab kahju veeorganismidele...
Apellatsioon rahuldati osas, et järv on laevatatav veekogu.
Maksuasjas USA vs Portland Cement company of Utah apellatsioon
Kohtuotsuse punktis 3 on; .... tagatud kõik riigi maavarade nõuded, mida koormatakse üürilepingu alusel, liisingulepingu alusel kaevandatakse tooraineid...
Eeltoodu põhjal, minul kui tarbijal tekib põhjendatud õigus saada teavet, kas meile kui tarbijatele käesoleval hetkel Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud hinnatõusu kalkulatsioonis oli kaasatud ka AS Eesti Energia poolt välisinvesteeringutega seotud kulusid, kulutusi.
Kahjuks on sellise teabe saamine liikmesriigis Eestis tarbijale kuulutatud ärisaladuseks.
Lugedes Utah-i osariigi kohtulahendeid, siis on minu pessimism riigiettevõtte investeeringu osas veelgi suurenenud, ning seda ei lükka kindlasti ümber ükski tühi-paljas oletus või argument selle eraõigsliku juriidilise isiku poolt stiilis Elvis on elus.
Põlevkivi kui fossiilkütuse kasutamine või sellest õli tootmine on seotud ulatuslikult vääveldioksiidi paiskamisega keskkonda, eesti põlevkivi väävlisisaldus massis jääb max 0,55% kuid Utah-is on see näitaja kuni üheksa protsenti.
Mati Makkar
