Miks peaks Eesti minema endisesse Prantsuse kolooniasse, tänasesse Kesk-Aafrika Vabariiki, et sõdida seal sõda, milles prantslased tunnevad kaassüüd? Mida meie, endised orjad, nagu olid kord ka sealsed neegrid, sellega saavutame?

Prantsusmaal on piisavalt sõjaväge, sealhulgas võõrleegion, mis on sellisteks operatsioonideks just sobiv. Me oleme niigi suhtarvudes üks kõige rohkem sõjalistesse missioonidesse panustanud riik.

Nüüd, mil Prantsusmaa on reageerinud Venemaa-poolsele okupatsioonile Ukrainas üsna leigelt ja toodab venelastele ründe-dessantlaevu edasi, peaksime me oma suhted Prantsusmaaga redigeerimisele võtma. See, kes relvastab meie suurimat ja väga ohtlikku vaenlast, tootes talle meie riigi merelt ründamiseks sobivaid dessantlaevu, ei ole meie liitlane! Aeg on hakata seisma Eesti huvide eest!

Ukraina julgeolekut lubasid tagada mitmed suurriigid, sealhulgas ka Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia. Kõige aktiivsemalt täidab oma kohust seni kauge USA, mitte EL-i riigid, teiste hulgas seesama Prantsusmaa. Vastupidi: meie väidetav liitlane Prantsumaa mitte ei täida oma kohust tagada Ukraina territoriaalne terviklikkus ja iseseisvus, vaid hoopis relvastab Ukrainat okupeerivat Venemaad!

Mida see tähendab? Keda siin siis ikkagi abistatakse? Tekib ka küsimus, et kui kindlad on meie enda julgeoleku garantiiks olvad lepingud, sealhulgas NATO artikkel 5.

Raha on ju määrav. Vaid raha loeb. Kes tahaks siis mingi väikese Eesti pärast kaotada raha, või alustada III maailmasõda, mis laostaks või koguni hävitaks kogu maailma?