Mida suurem on valimisaktiivsus, seda suurem on valitute vastutus

Ühiskonnas on märkimisväärne hulk inimesi, kes ei osale valimistel ja oma mitteosalemisega boikoteerivad demokraatlike mehhanismide tegusust. Millest selline suhtumine? Mis on sellise käitumise tagamaadeks? Nende hoiakute muutmiseks on vaja teha selgitustööd, vajadusel leida neile motivaatoriks "poliitiline muusa".

Igal tegevusel või tegevusetusel on põhjuslik seos. Valija lähtub oma otsuste kujundamisel kas isiklikust sümpaatiast konkreetse kandidaadi vastu või tema poliitilisest taustast. Määravaks on ka kandidaadi võime veenda valijaid oma partei valimisplatvormi elujõulisuses.

Valija hoiakute välja kujunemisel on oluline roll meedial, mis eelistab oluliste teemade analüüsile sageli tegeleda poliitikute sildistamisega printsiibil "must ja valge poliitika". Kõige selle tulemiks on vähene valimisaktiivsus. Selleks, et rahva tahe teostuks kõrgeima seadusena, on valimistest osavõtt oluline. Mida suurem hulk inimesi osaleb valimistel, seda selgemalt väljendub ka nende tahe.

Hääleõigus on põhiseadusega antud õigus, mille realiseerimisega saame õiguse osaleda riigi valitsemises. Kodanikuaktiivsus eristab kaasaegset tsiviliseeritud inimest antisotsiaalsest isiksusest. Mida suurem hulk inimesi osaleb valimistel, seda selgemalt väljendab ühiskond oma tahet. See välistab valimistulemuste mõjutamise mingi organiseeritud vähemuse poolt.

Mida suurem on valimisaktiivsus, seda suuremaks kujuneb valitute vastutus oma valijate ees. Jälgides ühiskonnas domineerivat rahulolematust väljakujunenud olukorraga, saab väita, et on aeg teha muudatusi. See tähendab teha valimistel valikuid, et valituteks osutuksid suurema vastutustundega ja oma lubadusi realiseerivad poliitikud.

Mida rohkem valijaid osaleb hääletuses, seda kaalukam on valitute positsioon.