Mida õpetab meile "Wall-E"?
Väidetavalt oli tollel kosmoselaeval aasta 2700. Planeet Maa oli suures osas hävitatud, alles vaid pilvelõhkujaid ning rämps, mis oli inimestest maha jäänud. Inimesed ise põgenesid kosmosesse, et naasta siis, kui Maal on jälle olemas elu.
Prügi koristajateks jäeti kaugele arenenud robotid, kellel olid olemas tunded ning peaaegu kõik muud inimese tunnused. Robotid oskasid isegi rääkida ja iseseisvalt mõelda ning tegutseda. Roboteid oli Maale jäänud alles ainult üks – Wall-E või nagu eesti keeles võis dubleerituna kuulda - Volli.
Filmis loodud pilt kajastab tegelikult meie endi võimalikku tulevikku. Inimesed olid seal paigal istumisest muutunud paksuks, nad suhtlesid ainult arvuti teel ning ise ei sünnitanud mitte ükski naine. Nad sõid (pigem jõid) ainult topsidest, mille sees oli erinevad maitsed. Inimesed olid kaotanud täielikult reaalsustaju.
Kuigi kõik järgnev oli pigem lapselikult seikluslik, on selles animatsioonifilmis väga palju kurbi tõsiasju.
Inimene hävitab planeeti kohutavalt, paisates igapäev tohutul hulgal õhku heitgaase, hävitades vihmametsi, loodusvarasid, mürgitades maastikku ja visates prahti maha. Prügi koguneb aina juurde ja juurde, viljakad maad vähenevad, inimeste arv suureneb, samuti nagu nende nõudlus igapäevaste hüvede järele.
Räägitakse, et peagi on sõdade põhjuseks hoopis meie jaoks igapäevane asi – vesi. Puhas joogivesi võib olla tulevikus peamisteks sõdade põhjuseks. Kellel on vett, see on rikas, sest puhta joogivee tase maailmas langeb kiiresti.
Juba praegu teame, et fossiilsetest kütustest jätkub meile ainult mõneks sajaks aastaks, järjest rohkem ja rohkem aga suureneb energianõudlus. Areneb, kuigi vaevaliselt, alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt, aga see kõik on väga kulukas ning riigid üritavad läbi ajada niikaua kui võimalik odavamate energiavarudega, mis aga saastavad kohutavalt loodust ja maad.
Üha enam ja enam näeme tänavapildis ülekaalulisi inimesi. Ülekaaluliste hulk ei ole ainult suur täiskasvanute seas, see on kasvamas ka noorte inimeste hulgas. Üha enam ja enam on ülekaalulisi lapsi, kes liiguvad vähe, söövad palju rämpstoitu ning suurendavad oma kehamassi ebaloomulikult suureks.
Ning suur probleem, mille tõi ka välja "Wall-E" film, on arvutite lai kasutamine. Tänapäeval võib teha Internetis kõike – olla see, kes sa tegelikult ei ole, olla see, kes sa tahaksid olla. See kõik on ainult mõne kliki kaugusel. Võid suhelda, kellega tahad, osta mida tahad jne.
Arvutisõltlasi on järjest rohkem ja rohkem. Ebatavalised pole ka enam 24-tunnised või isegi pikemad sõpradevahelised arvutimängu maratonid. Öösel kas ei jõutagi magama või siis väga hilja ning hommikul ollakse väsinud ja jõuetud ning nii päevast-päeva, nädalast-nädalasse, aastast-aastasse. Rikutakse tervist, silmanägemist ning ollakse jõuetud. Ka nii tekivad ülekaalulisus ja teised tervisehädad.
Kas meie ühiskond muudubki selliseks nagu "Wall-E" filmis näidatud? Kui kummaline see ka poleks, siis tänane ulme võib olla homne reaalsus. Mõelgem selle üle!
