Mehed ja naised, mis te kaklete nende kodutööde üle
Kes oli siin see daam, kes pesi ja triikis oma mehe riideid hea meelega ja küsis solvunult, ons ta sellepärast kodumasin? Mida ma oskan kosta. Ei ole, kui sa seda hea meelega teed. Ja kui mees omakorda hoolitseb vastavalt sinu riiete ja välimuse eest. Ei, sa ei ole kodumasin, kui kogu koduste tööde koorem ei ole ainult sinu peal ja kui tööjaotus peres on muidu tasakaalus. Kuigi, ma pean ütlema, on kummaline lugeda küll, et ühte täiskasvanud inimest peetakse ainuvastutavaks teise, eeldatavasti normintellektiga täiskasvanud inimese välimuse eest ja et inimene identifitseerib ennast üksnes selle kaudu, kas tema abikaasa näeb kaubanduslik välja või mitte. Aga eks see on sinu probleem.
Mulle endale tundub küll palju paremana lähenemine, et perekondlike jaotamisel võiks valitseda võrdsus. Näiteks, kui üks kaasadest töötab ja teine on kodune, siis on loomulik, et suurema osa kodutöödest teeb ära tema, sh ka triikimise ja pesemise. Kokkamisest ja kütmisest rääkimata. See ei tähenda omakorda, et kodune pool peaks olema kõigi nende tegevuste eest ainuvastutav või et tal ei tohiks olla üldse oma vaba aega, loomulikult tohib. Ja teoreetiliselt vähemalt ei ole üldse oluline, kumb on see kodus olev pool, kas mees või naine.
Paraku näitab Eesti praktika, et kui mees jääb (tavaliselt soovimatult) töötuks ja vastavalt kodutuks, ning tema naine käib tööl, siis ta ei tee enamusi kodutöid, tihti ei tee pooligi, ja naine, kes sellisel juhul on pere ainuke leivateenija, peab töölt koju jõudes ikkagi hakkama kasima ja kraamima, lapsi kasvatama ja kokkama. Vaat see on tõepoolest kisendavalt ebaõiglane ja absurdne.
Sama absurdne, kui on kodus resideeruv sohvakaunistusest ülalpeetav naine, kes põhimõtteliselt keeldub kodutöid tegemast, lihtsalt see viimane absurd on mu meelest vähem levinud, kui esimene variant. Ei ole, no ei ole õiglane, jätta nii raha teenimine, laste kasvatamine kui kodu korrashoid ainult ühe poole mureks ja koormaks. Kui ükski nendest tegevustest on ainult ühe poole mure, siis teine pool peaks vastavalt muudest valdkondadest enda kanda suurema koorma võtma. Aga täpselt sama ebaõiglane on, kui mees ja naine mõlemad käivad tööl, teenivad raha, aga mees käib lisaks igal õhtul oma hobidega tegelemas ja naine on ainuke, kes istub kodus ja valvab lapsi.
Hea suhte aluseks on tasakaal! See ei tähenda, et iga sokipesu ja kartulikoorimine aetakse küünega pooleks võrdsuse nimel. See tähendab, et mõlemad tegutsevad, ja et mõlemal on ka vaba aega ja et kumbki ei pea oma vajadusi täielikult alla suruma - aga ka seda, et kui on lapsed, vms ühised kohustused, siis piiravad oma senist vabadust mõnevõrra mõlemad pooled, mitte ainult üks. See tähendab, et jõutakse omavahel kokkuleppele ega aeta jõngalt taga mingeid kvoote, norme või traditsioone. See tähendab, et mõlemal poolel on nii õigused kohustused.
Usun, et kui mehed ja naised omavahel õiglast tööjaotust rohkem aktiivselt silmas peaksid, oleks kõikvõimalikke suhetepurunemisi ja lagunenud perekondi ka vähem, ning lisaks elaksid mehed siis ilmselt kauem - vaadake no statistikat ja öelge siis, et siin ei ole seost... Naiste teha, kes ometigi käivad meestega võrdselt palgatööl, on jätkuvalt oluliselt rohkem kodutöid - ja naised elavad kauem. Loogiline, et need kaks asja on omavahel seotud.
