Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Madalapalgaline: miinimumpalgaga leotad iga päev vaid kiirnuudleid!

 (88)
MAKARONID
Foto on illustratiivneFoto: Sven Arbet

Neljasaja euro eest kuu aega elada on minu hinnangul võimatu. Selleks peab inimene eriti soodsal üüripinnal pesitsema ja kiirnuudleid hommikust õhtuni kuuma veega leotama. Tekib küsimus - milliste arvutustega on kokku kalkuleeritud praeguse hetke minimaalne kuu sissetulek?

Ütleme, et enam-vähem üürikorteri saab kahesaja viiekümne euro eest, sinna lisanduvad kommunaalkukulud aasta lõikes keskmiselt seitsmekümne euro suuruselt. Juba on meie riiklikust minimaalselt töötasust kadunud enamik ja ülejäänud kuu sisustamiseks jääb suisa kaheksakümmend eurot. Jagades selle nädalate arvuga, siis tuleb söögirahaks kakskümmend eurot. No, ma ei tea - mul kulub päevas kakskümmend toidule ja lapsi pere üleval ei pea.

Viimaste päevade uudistevoos muudkui pasundavad vastsed võimule pürgijad populistlikke loosungeid. Miinimupalk olevat orjadele mõeldud ja nii edasi minna ei saa. Pärast ministriportfellide jaotamist saab küll! Nähtud ennegi neid valimiste-jagamiste eelseid plakateid ja tühje sõnu. Pigem muudab murelikuks mitmesugune uue loomine maksumaastikul ja reformid töövõimetute kallal, et muuta neid töövõimelisemateks. Seadus suudab puuduva jala ka tagasi kasvatada, on reformijad kindlad.

Olen ka ise aastaid väikese palga peal virelenud ning tõesti kipub virelusse lohutust tooma hetkeline priiskamine kuu alguses. Et lähed meeletuks ja ostad poest nuudlite asemel Nussa šokolaadikreemi ja röstsaia! Võib-olla isegi ühe allahinnatud särgi kauplusest ja tunned end täisväärtusliku kodanikuna, kes on kuu aega töökohal rassinud. Mind aitas väikese palga pealt minema oma aja jaotamine efektiivsemaks. Täiskoha asemel vormistasin pool töökohta ja hakkasin lisateenimise võimalusi otsima.

Seotud lood:

Eilegi arutasime töö juures kliendiga, kuidas tema rabab täiskohaga ja mehe kamraad saab poole kohaga palgal olles pea sama raha kontole. Milleks siis panna oma aeg kinni ja rügada sama tööandja juures, kui kasutegur seda ei toeta.

Ühe omapärase avastusena toon ära - minu tööandja maksab pealinna kolleegidele kahekordset palka. Meie siin Taaralinnas nii viljakad ilmselt ei ole ja saame poole võrra väiksemat töötasu. Palgafond on firmal üle Eesti aga ühine. Päevselge on, et Tallinnas pole selliste kopikate eest keegi nõus oma tagumikku liigutama ja ettevõtte tegevus kannataks. Samal ajal öeldakse meile, et kui ei meeldi, võite mujale minna. Palka me tõstma ei hakka.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare