Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Maaelu edendamise sihtasutus tõrjus umbrohtu kange mürgi glüfosaadiga. Murelik mesinik: ärge mürgitage!

 (80)
Madis Ajaots ja Jaan Eensaar mesitarudega
Foto on illustratiivne.Foto: Argo Ingver

Viljandis taastab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) Oru tänaval paiknevat villat oma eelmise sajandi terviklikus hiilguses. Kuigi tollal selliseid vahendeid ei olnud, siis aiailu taasluuakse seal glüfosaati pritsides - vastuolulise tõrjevahendiga, mis looduskaitsjate ja mesinike seas on selge mürk.

Oma reedehommikusel jalutuskäigul kell kuus märkas pritsimist naabrimees Indrek. "Pritsitakse ja täiesti süüdimatult," kirjeldas ta poolteist tundi kestnud umbrohutõrjet. "Enne äraviimist valasid nad siis jäägid siia tänava äärde. Tühja paagiga läksid ära."

Maastikuarhitekt Madis Vaikmaa, kelle ülesanne MES-i villale lilleaed on rajada, kinnitas glüfosaadi kasutamist territooriumil. Tema sõnul on see niiviisi ka projektis kirjas ja linnavalitsus on selle heaks kiitnud.

Kasutatud glüfosaat Roundup on üks maailma levinumaid põllumajanduskemikaale. Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) on aine klassifitseerinud tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks.

Glüfosaat on Vaikmaa sõnul umbrohu tõrjeks hädavajalik. Mürgitamise eesmärk on ta sõnul võtta umbrohult hilisem eluruum. Lisaks selgitas ta, et üritab oma projektides glüfosaadi kasutamist isiklikult alati vältida, ent praegune projektiga teisiti võimalik ei olnud.

Reedest intsidenti kommenteerides märkis Vaikmaa, et suhted naabritega pole Maaelu Edendamise Sihtasutusel eriti head olnud.

Seotud lood:

Kraavivalatud vedeliku kohta arvas ta, et tegemist oli veega. Hilisem kontroll keskkonnainspektsiooni poolt sündmuskohal võimalikku mürgijälge ei tuvastanud.

Mürk kraavis?

Territooriumil askeldanud haldusfirma Floreas Viljandi OÜ juhataja Margus London aga äravalatud vedelikku veeks küll ei pea. "Üldjuhul teeme oma territooriumil mürgilahused valmis ja võtame vajalikud kogused kanistritega kaasa, kui üleüldse on vaja lisakogust kaasa võtta pritsimisele," kommenteeris ta.

Ta kahtles, et kraavi midagigi valati: "Mürki me kindlasti ei vala mitte kuskile."

Töömeeste ülesanne oli piserdada nõlvapealset, et sinna saaks paigutada mati, kust asuksid taimed läbi kasvama. "Siis eelnevalt on vaja umbrohi sealt alt ära likvideerida," kommenteeris London.

Glüfosaadi kahjulikkust ta kommenteerida ei oska. "Räägitakse nii- ja naapidi. Ise oleme töötajatega koolituse läbinud ja kasutusluba on olemas," ütles London. Ta sõnul pole linnainimesel muud võimalust umbrohutõrjeks aia rajamisel. "Muud lahendust me ei tea."

Löök mesindusele

Antu Rohtla on Viljandimaa mesinik, kelle seisukoht glüfosaadi kohta on resoluutne: "Ärge mürgitage!" Ta sõnul on taimemürgil loodusele pikaajaline negatiivne mõju. "Jäägid lagunevad ikka väga aeglaselt," toob ta näiteks Rootsis tehtud katsed, kus mürgi lagunemine võtab looduses aega ligi kolm aastat.

"Paar aastat tagasi tegime koos maaülikooli aiandusuuringute keskusega ühe katse. Võtsime proovid ja saatsime laborisse. Tuli välja, et mesilasvahas on 1 kilogrammis vahas 100 mg glüfosaatide jääke," muretses Rohtla mesilaste pärast. "Maailmas pole minu teada ühtegi metoodikat, kuidas neid kahjulikke jääkaineid mesilasvahast kätte saada."

Seda enam on ta sõnul oht suur, et imbudes mulda, tuleb glüfosaadi mõju esile ka istutatud ilutaimedes, millelt mesilased käivad mett võtmas. "Kardan, et 5-10 aasta pärast meie mesilasvaha on mesinduses kõlbmatu," nörritas teda mesinduse must tulevik.

Rohtla sõnul on aktsepteerimatu, et Maaelu Edendamise Sihtasutus rajab iluaeda läbi loomuliku roheluse mürgitamise. "Me kaevame ise enda loodusele hauda," ütles ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare