Praegune suhe on kestnud kuus aastat ja sama põhimõttega. Aga aastatega tulevad kogemused, või ehk elu õpetab. Kindlasti ei õhuta ma nüüd, et mine ja peta, aga tegelikult on iga situatsioon erinev.

Olen suhtes endast vanema mehega. Meie vanusevahe on üle kümne aasta. Esimesed kaks aastat olid okei. Räägin just nimelt voodielust. Siis hakkas asi ära vajuma ja nüüd võin öelda, et olen oma mehega seksinud viimase aasta jooksul kaks minutit ehk ühe korra.

Esimesed seksivaesed aastad muutsid mind närviliseks. Rääkisime sellest, aga nii see jäi. Küll olid põhjenduseks keerulised ajad elus, suhtlemine eksnaisega, lapse kasvatamine ja kolimine. Siis oli, mida oodata, et heale elujärjele saada. Nüüd ongi oma maja, laenu pole ja elu on kui lill, aga jõulud toimuvad ikka tihemini kui seks meie voodis.

Harjumine võttis aega. Vahel, kui ikka meel must, oli mõte kedagi leida, aga see läks ruttu üle. Eesti on väike ja tegelikult ei taha mehele haiget teha.

Sel aastal tõesti võtsin ühe öö endale ja nautisin. Olin siit kaugel reisil ja veetsin öö ühe kohalikuga. Mälestused on head. Oli pikalt, mida meenutada ja samas kodust piisavalt kaugel, et süümekaid ei tekiks.

Ma ei saa aru inimestest, kes ainult voodist voodisse jooksevad. Küll aga saan ma nüüd juba aru inimestest, kes otsivad tröösti mujalt, kui nad seda kodust ei saa. Pealegi on meil ainult üks elu. Parem kahetseda tehtut kui seda, mis tegemata jäi.

Seks ei ole suhtes peamine, küll aga on probleem, kui see pool puudub. Ma ei ole uhke, et olen oma meest petnud, aga samas vajasin maandust ja siis oli ka kodune elu palju rahulikum.

Praegu ongi uus maja olemas, laenud puduvad, lapsi pole, sest mehel on esimesest elust täisealine laps ja ilmselt sellest piisab, huvid on lahku kasvanud, aga samas ei tahaks seda kõike veel ära visata. Elus tuleb teha oma valikud, aga nii, et ei tehtaks teistele põhjuseta haiget.