Ma saan aru, et kõik korraldajad on huvitatud,et süüa ja juua ostetakse kohapealt. Aga etenduse maaletooja müüb ju ainult etendust. Mis siia puutuvad söögikohad, kes nagu puugid imevad end ürituste külge?

Kas see ongi peresõbralik suhtumine või teenimegi laste pealt ehk kui sul ei ole raha, ära külastagi lastega midagi, istu kodus?

Kuna etendus kestis kaks ja pool tundi, siis on ju selge, et laps hakkab juua tahtma. Vaheajal üritasime Hesburgeri letist osta mahla, kuid see ei õnnestunud, kuna järjekord liikus väga visalt. Oleksime pidanud jääma ilma teise vaatuse osast. Mingist teisest müügikohast palusin pudeli jooki, mida ma tavaliselt lapsele ei osta. Joogil oli muidugi topelthind võrreldes poehinnaga. Kork võeti lahti ja ulatati ilma korgita. Kui palusin korki, siis öeldi, et korgiga anda ei tohi või pakuti valada klaasi. Kuidas ma liigun sülelapsega, klaasiga ja oma isiklike asjadega? Aga kui sülelapsi on kaks?

Samas toimus ka rõõmsalt õlle ja muu alkoholi müük. Avalikus kohas on ju tarvitamine keelatud, aga alati on võimalikud erandid... Miks lapsed peavad istuma saalis onu või tädi kõrval, kes joob alkoholi?

Kõik need nüansid rikkusid saadud elamuse. Kes soovib oma mahla osta kohapealt, teeb seda ju niikuinii. Aga kui lapsel on mingid piirangud seotud terviseprobleemidega? Väga jäik ja ükskõikne lähenemine.
Kuidas jääb valikuvabadusega ja miks meid järjekordselt pannakse sundseisu?