Lugejad: väikepoes on õhkkond mõnus, kaubakeskuses jooksed ennast hingetuks ja küsimustele vastavad vene preilid
"Meil on õnneks üks pisipood maja juures. Lähed ostad üle leti, küsid, vastatakse õhkkond vaba ja mõnus. Kaugele kõmpida pole vaja ja autot ei aja käima. Kogu korvi ju ei osta, aga esmatarbeasjad: sai, suitsud, õlle, jäätis lastele jne. Kõik on sama hinnaga, mis suures staadionimõõtu poes. Kaubakeskuses jooksed ennast hingetuks, küsimustele vastavad vene preilid ainult tsjo te nado?"
"Väikepood täidab lihtsalt selle augu, mis hetkel ootamatult puudu on. Sellel hetkel ei koti sind see, kas sai maksab 49 või 79 senti. Saia saad kätte viie minutiga ja elu läheb edasi. Suurde poodi sõidad autoga, otsid parklas koha, jalutad minutikese poodi, võtad käru, rallid riiulite vahel ja siis kõik vastupidises järjekorras. Läheb oma pool tundi ära. Kui avastad õhtusöögi järel, et kapis pole hommikul vajalikku toiduainet ja parajasti on lonks õlut joodud, siis kes sinna poodi enam sõidab?"
"Ei ole alati nii, et seal keldripoes on kõik ulme kallis. Hind on kirves siis, kui omanik ise leti taga pole. Siis tõesti tuleb pankrot mingil hetkel. Mujal maailmas on paljud sellised poed perefirmad ja saavad ilusti hakkama."
"Meil maal väikepood küll auku ei täida. Need asjad, mis ootamatult otsa saavad - avastad, et leib on otsas või on järsku pakki vahukoort vaja - siis pead teadmiseks võtma, et koor tuli teisipäeval ja oli kolmapäevaks otsas, leivapäev oli neljapäev ja uus laar tuleb kahe päeva pärast jne. Kui kohe peale ei passi, millal mingi varustaja auto käib ja oma kraami ära ei kraba, siis pärast jääd ilma. Mis kasu on sellisest poest? Kunagi nädalalõpuks maale laekudes ei või ette teada, mida või kui palju veel letis alles on. Ikka ostad kogu kraami igaks juhuks linnast kaasa."
"Päevas suheldes 50-70 inimesega, olles suures töökollektiivis, tehes igapäevaselt 10-12h tööpäevi, tahaks peale tööd saada ruttu koju või toimetada asjade kallal, mis plaanis, mitte kulutada aega ja närve inimeste sees rüseledes oma kahe asja otsimise pärast. Enamus ajast on vaja igapäevaseid asju nagu leib, sai, piim vms ja on väga mugav, kui sa saad oma asjad kiirelt kätte, mitte ei kuluta meeletut aega toidupoes. Suurde poodi minek on ettevõtmine, sinna kulub rohkem aega ja raha, kui peaks. Kindlasti ei lähe ma ka nädalavahetusel väljas tööd tehes mitte kõige viisakamate riietega nt. Rimisse või Selverisse niisama juua või muud sellist ostma. Tore, kui on mõlemaid, nii suuri toidupoode, kust savõid kõike osta suure valiku seest, aga samas ka igapäevaseid asju väiksest poest. Kas see väike pood peaks just olema keldripood, või võiks see olla ka mõni olemasolev toidupoekett, kes seda pakuks. Õnneks elan kohas, kus arvestatav poekett on linnaosale teinud mõnusa toidupoe, kus on valikut ja saad ka oma kaks asja kiirelt kätte, ega pea enda väljanägemise pärast toidupoodi minnes muretsema."
"Väikepoed reeglina ei ole suutelised end majandama. Kui hinnad oleksid vastavuses majandamiskuludega, siis kaotaksid nad kiiresti oma klientuuri, kui aga teistega võrreldavad, siis ei tuleks nad ots-otsaga välja. Igatahes on mõlemal juhul silmapiiril terendamas pankrot. Väikepoed õigustavad end ikka seal, kus rahvast jätkub, aga mitte nii palju, et keegi võiks oma suurema poe avada. Noorematel ja autostunud klientidel on alati lihtsam maakonnakeskusse sõita. Meeldib see või mitte, väikepoodide kauba nomenklatuur ei saa kuigi rikkalik olla. Kui juba millegi järele sõita, siis haaratakse ka muu vajalik kaasa. Suured jaeketid võivad ju oma supermarketite kõrvalt ka väiksemaid poode pidada, aga ega see mingi trend vast olema ei saa. Eks seda ole näidanud ka Rimi oma minimarketitega, mis avati endiste Säästumarketite asemele. Üldiselt valitseb ostjate põud, ükskõik, mil sinna sisse ka vaadata."
