Lugejad uuest trahvimise ideest: kindlasti tunnevad kõrgemat palka saavad inimesed ennast jälle riigi poolt lüpstuna
"Mis puutub kroonilistesse roolijoodikutesse, siis nende käitumist muudaks vaid vahelejäämise tõenäosus üle 50%. Selleks aga on vaja taastada optimeeritud politsei. Kiiruseületamisel 40+km/h. Selline rikkumine ei toimu juhuslikult märkamatuse tõttu. On vahe, kui mõni inimene peab sama rikkumise eest trahviks maksma oma 2-3 kuu sissetuleku, teine aga võtab selle raha taskust, laob lauale ja kihutab edasi. Lõppude lõpuks taandub kõik ikka liiklusjärelvalvele. Kui vahelejäämise tõenäosus on alla 10%, roolijoodikute puhul lausa 2-3%, siis pole paranemist loota ka suurtest trahvidest."
"Turvalisus ei tea sissetulekutest mitte midagi. Kas te ei saa sellest aru? Olen selleks piisavalt kaua teede peal elanud."
"Igal juhul peaks karistus liikluseeskirjade rikkumise eest olema sõltuvuses isiku palgast, pensionist, veel parem, kui aluseks on sissetulek või eeldus suurt sissetulekut saada. Tegeliku sissetuleku kindlaks tegemine on arvatavasti keeruline, kuid tihti näitab rikkuja majanduslikku seisukorda juba see, kui kalli autoga ta sõidab. Ei pea arvestama isiku kulusid eluks-oluks: oleks mõjusam ja ei teeks menetlusprotsessi liiga keeruliseks. Karistuse määramisel peaks aga kindlasti arvestama isiku eelnevat karistusregistrit ja liiklusrikkumisest tekitatud situatsiooni konkreetset ohtlikkust ja tahtlikkust olukorra tekitamisel."
"Inimese karistamine tema sissetulekust sõltuvusse seadmine on kindlasti vale lähenemine! Esiteks põhiseadusega vastuolus, kuna tegude eest peavad inimesed olema koheldud võrdselt sõltumata rahvusest, heaolust, parteilisusest või muust erinevusest. Teiseks, see, kes rohkem teenib, teeb ka rohkem tööd, mida selline kohtlemine ei soodusta. Selline suhtumine soosib vaid varjushoidmist ja asotsiaalset ellu suhtumist."
"Suurem trahv paneks mõtlema keskklassi esindajaid, keda meil on vähe, aga kes teoreetiliselt on ühiskonna alustalad ja kellest olenevad riigi edasised kümnendid. Tõeliselt karistatud saavad vaid nemad. Kui näiteks 2500 eurot kuus saav perepea saab 500 eurot trahvi. Väga rikastele ei mõju ka paarituhandesed trahvid, töötutelt või "mustalt" töötajatelt ei saa neid nagunii kätte. Lisaks see, et kas kihutav miljonär on ikka ühiskonnale kümneid kordi ohtlikum kui kihutav töötu? Oma sugulase elukoha (Kesk-Eesti küla) näitel tean, et suurimad ülbikud on miinimumpalgalised või üldse töötud, kes ei maksa tagasi võetud laene, sõidavad juhiloata või purjuspäi jm, trahvidele aga vilistavad, sest omand neil puudub."
"Nii palju, kui kuulda on, siis pigem on probleem roolijoodikutelt trahvirahade kätte saamisega, kuna valdav enamus madalapalgalised. Antud eelnõu on siis ju ikkagi suunatud rahade kogumisele, mitte selleks, et piirata rikkumisi. Loogika selles, et kui ilma sissetulekuta rikkujatelt pole midagi võtta, siis peab ootama mõne keskmise palgaga rikkujat, kes ka eelmise 10 rikkuja raha kassasse toob. Siis hakkab vabalt sedasi juhtuma, et kui mõne vana autoga eluohtlikult kihutad, siis politsei ei viitsi sind püüda, sest kasu ju väike. Uuema ja kallima masinaga sõites saad iga vale liigutuse eest kohe täie rauaga. Ma muidugi ei saa aru, kuidas on rikas rikkuja ohtlikum kui vaene, et karistused karmimad. Seaduse ees pidid ju väidetavalt kõik võrdsed olema?"
"Põhimõte on õige, aga määrad on hullumeelselt suured."
"Ei ole õige suund. See on läbimõtlemata otsus. 1) Lõpptulemus on hoopiski see, et ametnikud hakkavad vinguma, et nende töökoormus kasvab, sest on vaja teha igasuguseid järelepäringuid jne. Seejärel võetakse jälle ports muidusööjaid ametnikke tööle. 2) Lisaks kasvab kindlasti kohtusse jõudvate väärtegude vaidlustamise juhtumite arv - sellest võidavad jällegi igasugused juristid. Jällegi saab ports ametnikke kohtus seda menetleda. 3) Kindlasti hakkavad kõrgemapalgalised kasutama kõikvõimalikke lahendusi näitamaks oma palka veelgi väiksemana 4) Kindlasti tunnevad kõrgemat palka saavad inimesed ennast jälle riigi poolt lüpstuna."
